Chhinnamasta

Chhinnamasta pühäpilt, kon tä om esiqhindäl pää otsast ärq lõiganuq, hoit taadsama pääd uman üten käen, kõvvõr mõõk om tõsõn käen, kolm vereujja purskasõq vällä tä kaalast ja naist joovaq tä kats saatjat ja tä esiq. Chhinnamasta sais vaihõkõrran olõva paari pääl.

Chhinnamasta (Sanskrit: छिन्नमस्ता, Chinnamastā, „tuu, kink pää om ärq lõigat“), kõnõldas ka Chinnamasta, Chhinnamastika ni Prachanda Chandika, om üts kümne tantristligu naisjumala (Mahavidya) siäst, Devi, hindude jumaligu imä mõtsik, vihalinõ külg. Chhinnamastat või lihtsähe ärq tundaq tä hirmsa puusli perrä. Tuu um naisjummal, kiä om esiqhindäl pää otsast ärq lõiganuq, hoit taadsama pääd uman üten käen, kõvvõr mõõk om tõsõn käen. Kolm vereujja purskasõq vällä tä kaalast ja naist joovaq tä kats saatjat ja tä esiq. Chhinnamasta sais hariligult vaihõkõrran olõva paari pääl.

Chhinnamastat köüdetäs hindäohvõrdamisõ arvosaamisõga, niisama kundalini – vaimlidsõ energiä – herätämisega. Tedä peetäs ka seksuaalsõ hindäkontrolli ja seksuaalväe kihästüses, olõnõvalt seletüsest. Tä sümbolisiir Devi mõlõmbat külge: ello kinkvät ja ello võtvat. Timäst kõnõlõvaq jutussõq rõhutasõq timä tuudut ohvrit – tõnõkõrd imälikku elementi, ni seksuaalsõt dominanti ja hinnast ärqhäötävät vihha. Kuiki nigu Mahavidya om tä patronaaži all, ei olõq tälle pühendedüid templiid väega pall'o. Inämb või naid löüdäq Põh'a-Indian ja Nepaalin. Niisamatõ om Chhinnamasta ütsilde (individuaalnõ) tiinmine harv, selle et tä om mõtsigu loomuga ni timä tiinmist ja timä poolõ püürdümist peetäs ohtligadsõs. Timä ütsilde tiinmine om inämbjaolt tantristlik, midä tegeväq tantrikaq, joogiq ja maailmast ärpüürdnüq.

Chhinnamastat tiidväq nii hinduq ku budistiq.