Aurumoodor
Aurumoodor om moodor, minka pand tüüle viiaur.
Mõttõl pandaq kiijä vii abil asjo liikma om pikk aolugu, miä lätt 2000 aastakka tagasi. Varajaidsist aurusäädmist olõ-s kuigi pall'o kassu, a 300 aastakka tagasi naati joba tarvitama sääntsit moodorit, miä määnestki tüüd kah avidiq tetäq ja tuu vei lõpos vällä tüüstüspüürdeni. Kõgõpääst naati vaakummoodoridõga kaivanduisist vett vällä pumpama. Edesi naati auru survõga tsõõrõ püürdlemä pandma ja tuuga vabrikin egasugutsit massinit tüüle pandma. Viil üts samm edesi oll' tuu, ku aurumoodoriq naksiq liigutama rongõ ja traktorit. Muudsaq auruturbiiniq andvaq umbõs 80 protsenti kõgõst maailman toodõtavast eelektrist.
Treiälmeistre Blomeriusõ Ferdinand tõi Võro liina 4 hobõsõjõvvulidse aurumassina 1866. aastal.[1]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Rigaischen Stadtblätter 18. 8. 1866