Mine sisu juurde

Valimised

Allikas: Vikitsitaadid

Valimiseks kutsutakse rahvahääletust, mille tulemusel jagatakse ametikohti või positsioone. Valimisi kasutatakse esindusdemokraatia riikides rahvaesindajate ametissemääramisel. Valimise teostavad valijad, kes on tavaliselt riigi hääletusõigusega kodanikud, valides vastavate positsioonide kandidaatide vahel.

Piibel

[muuda]

Proosa

[muuda]


  • Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse.



  • Kohalikud valimised on väga hea harjutamise koht, kus õppida lugema väljakäidud mõtteid ja programme ning saada aru, mis on teile tõeliselt oluline.
Soovitan mõelda, kumb on olulisem: kas see, kui keegi lubab tasuta lõunaid või see, kui keegi lubab teid toetada, kui te tahate ette võtta midagi oma kodukandi elu parandamiseks. Need on kaks erinevat poliitilist kultuuri, tasub mõelda, kumb teile rohkem sobib.
Tasub jälgida poliitikute moraalset palet, vaadata, milline on nende minevik ja millega nad on varem tegelenud, kas nende kappides on luukeresid, kas on põhjust arvata, et nad on võinud teha oma otsuseid mitte tingimata oma kogukonna parematest huvidest lähtudes.


  • Demokraatia kõige olulisem tunnus on rahva võimalus uuendada valitsust vabade ja ausate valimiste teel. Kas Venemaa ajaloos leidub kas või üksainuke näide selle kohta, et võimulolijad on välja vahetatud vabade ja ausate valimiste käigus? Putini pani troonile Jeltsini "perekond". Jeltsini võit kommunist Zjuganovi ees 1996. aasta presidendivalimistel oli võltsitud (demokraatliku avalikkuse rõõmuks). Millistel valimistel valis rahvas Gorbatšovi pärast peasekretär Konstantin Tšernenko surma aastal 1985? Kas oli olemas vaba ja aus võimalus asendada Brežnevit, Hruštšovi, Stalinit või Leninit? Kes valis aastal 1917 Ajutise Valitsuse? Tsaari ei saanud per definitionem valida, tema võim oli Jumala antud. Venemaal ei ole veel kunagi olnud seaduslikku, demokraatlikult valitud võimu.
    • Mihhail Šiškin, "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, LR 35-37/2022, lk 130


  • Parteid, mis on orienteeritud eeskätt neisse rühmadesse kuuluvaid inimesi esindama, peavad arvestama, et nende valijate hääled laekuvad sedelitena valimisjaoskondade urnides, kuid elektrooniliste häälte saak on paratamatult kesine. I-le paneb täpi partei enese hoiak – kui partei juhtfiguurid on e-hääletamise osas kriitilised, kalduvad ka partei pooldajad pigem sellest hoiduma ja valitseb hoiak "Ma tulen ikka valimispäeval kohale – see on nii pidulik sündmus (apelsine küll ei müüda), aga mis kindel, see kindel".
Öeldut arvestades pole erinevate parteide pooldajate hääletamisviiside erinev valik ebaloogiline, nagu on mõned (pettunud) parteibossid arvanud. Ebaloogiline olnuks olukord, kui kõigi parteide e-häälte ja tavahäälte vahekord olnuks ühesugune.

Luule

[muuda]

Küll lehvis seal vast vänge hais,
küll ilmed olid töllakad
ja küll see mõmin oli tuhm,
kui nemad aina valisid.

Need korpas käpad hädiselt
nii kaua täitsid sedeleid,
et kui nad lõpuks valmis said,
siis tõusis kuldne valguskiir.

  • Maarja Kangro, "Demokraadi uni", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 8

Allikata

[muuda]
  • Hääleta inimese poolt, kes lubab kõige vähem, tema valmistab kõige vähem pettumust.
  • Kas poleks siis lihtsam, kui valitsus saadaks rahva laiali ja valiks uue?
  • Mitte kunagi ei valetata nii palju kui enne valimisi, sõja ajal ja pärast jahti.
  • Ära otsi rahvahulga soosingut, seda saadakse harva ausalt ja seaduslikul teel. Otsi aga väheste tunnustust ning ära loe hääli, vaid kaalu neid.
  • Halbu ametnikke valivad head kodanikud, kes ei hääleta.

Vaata ka

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel