Tikand
.jpg)
Proosa
[muuda]- "Teie Eminentsi võidakse ära tunda."
- "Isegi sellises riietuses?" küsis Mazarin.
- Ta tõstis mantli, mis lamas tugitoolil. Selle all oli täielik helehall ja granaatpunane aadlikuülikond hõbedaste tikandustega.
- "Kui Teie Eminents end maskeerib, muutub kõik lihtsamaks,"
- "Arvate?" hüüatas Mazarin, kergendatult hinge tõmmates.
- "Kuid sel juhul tuleks ehk teha seda, mille kohta Teie Eminents hiljuti ütles, et ka tema oleks seda meie asemel teinud."
- "Mida tuleb teha?"
- "Karjuda: "Maha Mazarin!""
- "Ma karjun."
- "Prantsuse keeles, heas prantsuse keeles, monsenjöör. Ärge unustage oma aktsenti. Sitsiilias tapeti kuus tuhat anžuulast, sest nad oskasid halvasti itaalia keelt. Vaadake ette, et prantslased teile sitsiillaste pähe kätte ei maksa."
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 502
- Ja, Neitsi Maarja: kui ma päris aus olen - ta nägu ei olnudki esimesel hetkel mu meelest kütkestav. A i! Neitsi Maarja... kas sa karistad mind niisuguse mõtte eest - et ma endale just praegu nõelaga näppu torkasin?... Vaata - nüüd on ta särgikaelusel helmeste vahel kaks verepiiska nagu tillukesed pohlamarjad - kuidas saan ma selle nüüd puhtaks?! Nilpsan keelega ära! Uhh, kui soe ja soolane maik... Aga roosad jäljed on ikkagi järel... Vaat mis: ma tikin siia väikesed kibuvitsaõied peale. Oot, kus on mu punane lõng?
- Jaan Kross, "Neli monoloogi püha Jüri asjus", rmt: "Klio silma all", 1972, lk 17
- Pealtnäha on kõik Lihula lilltikandiga kaunistatud seelikud sarnased, aga nende seas pole kaht ühesugust. Lähivaatlusel leiab erinevusi värvivalikus ja motiivides. Lihula seelikut meenutavad ka eesti keelde tõlgitud lastekirjanduse kokkuvõtted: arv ja suundumused ei ole viimastel aastatel muutunud kuigi palju.
- Mida uut tuttavlike mustrimotiivide puhul silma hakkab? Muinasjutukogumikke sirvides lähen sageli pahuraks – no kui lihtsaks annab üht lugu veel muuta, enne kui mõte päris ära kaob! Tüüpiliseks näiteks siin on "101 klassikalist muinasjuttu", mis ei anna ühelegi jutule rohkem ruumi kui lehekülje või kaks, millest pildid ja suur kiri oma osa võtavad. Kellele küll on vaja loo annotatsiooni? Lühendamine-lihtsustamine, kui nüüd võrdlust otsida, on nagu oleks terve Lihula seelik varspistes kaunistatud.