Sõprus

Sõprus on kaht või rohkemat olendit ühendav lähedane vaimne suhe, millele on iseloomulikud vastastikune sümpaatia ja hoolimine ning suhte väärtustamine. Sõprus koosneb sõpradest.

Proosa

XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine.
- Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

Kuigi bearnlasel oli aastaid vähe, oli ta tark noormees. Selle tõttu tegi ta näo, et usub kõike, mida kiidukukk [Porthos] talle pajatas, sest ta oli veendunud, et ükski sõprus ei pea vastu paljastatud saladusele, eriti veel siis, kui saladus uhkust riivab. Pealegi tuntakse alati teatud moraalset üleolekut nende suhtes, kelle elu on teada.
- Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 250

Truu armastus võib püsida väga erineva väärtusega inimeste vahel, püsiv sõprus ainult võrdse väärtusega inimeste vahel. Sel põhjusel on teine märksa haruldasem kui esimene.
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30/2007, lk 15

Armastus on elekter: elu punakirja veski igapäevane käivitusenergia.

Sõprus on raadium: tohutu kallis, ainult üksikute kasutuses olev taevaand, hirmutav labinägevus, mis lubab vaadata inim-mikrokosmosesse.

Või siis tuleb ehk raadiumgi kunagi üldisele kasutusele?

Juhani Siljo, kogust "Selvään veteen" (1919), tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 8

...Sel ööl lebas Jelizaveta Mihhailovna oma voodis avasilmi. Ta ei tundnud kahetsust. Oli koguni rõõmus, et Puškinit segati ja ta polnud saanud tema armuavaldusele vastata. Teadis, et Puškin ei hakka teda armastama ja pakub talle üksnes sõprust; ta elustas mälus iga tema sõna, iga liigutuse. Ja hommikul, kui aknast tungis sisse aovalgus, haaras ta padja ümbert kinni ning puhkes ahastades härdalt nutma. Esimest korda selle aja vältel, mil ta Puškinit oli armastanud, tundus talle nii valus elada tema lähedal ja kummatigi olla tema südamest nii kaugel. Ta leidis lohutust sellest, et Puškin ei küsi elamise asjus nõu üheltki naiselt peale tema ega rutta kellegi teise poole, kui on midagi uut kirjutanud.

"Olgu sellest mulle küll!" sõnas ta. "Suur luuletaja kingib mulle oma sõpruse. Mida mulle veel tarvis!"

Mõistus keelitas südant ja valu vaibus aegamööda.

Agnia Kuznetsova, "Dolly", tlk Evi Puskar, 1996, lk 13

Leeni teadis täpselt, kellele ta oli kunagi meeldinud. Teadis ilma igasuguse ütlemiseta. Armastusest ei räägita. Niipea, kui sellest rääkima hakatakse, kaob see ära. Aga rääkima hakataksegi just siis, kui juba on olemas hirm tema kadumamineku pärast. Nii oli Leeni tähele pannud. Ka rahvaste sõprusest muudkui räägitakse ja räägitakse. Sellepärast räägitaksegi, et sõprust ei ole. Nii sõprus kui armastus avalduvad tegudes, mitte sõnades.
- Nasta Pino, "Kopliperasoos on rahapada", 1989, lk 110

"Kas te ei tunne nagu Hiiobki vajadust sõprade järele, kellega oma praegustest muredest rääkida?"

"Üks asi, mida Hiiobi raamat meile õpetab," ütles Harvey, "on see, kui vähe on kasu sõprusest mure ajal. See pole võib-olla mõtisklus sõpradest, vaid sõprusest. Sõbrad mõtlevad hästi, või teevad näo, et mõtlevad. Aga sõprus ise on loodud õnne, mitte mure ajaks."

"Kas teie tädi on teie sõber?"

"Minu tädi Pet, kes, nagu te ütlete, on saabunud château'sse? Ma oletan, et ta peab ennast sõbraks. Ta on tüütu, et ta tuli niisugusel ajal. On igal ajal tüütu. Kas te arvate, et see ei ole ülekuulamine? On veel küsimusi?"

"Kas te sooviksite juustu?"

Muriel Spark, "Ainus probleem", tlk Vilma Jürisalu, 1995, lk 88

[Randolph Henry Ash:] Teate, kogu luule võib olla üldistatud armastuse karje, armastuse selle või teise või universumi vastu - mida tuleb armastada selle üksikasjades, mitte üldisuses, kuid selle üldise elu pärast igal üksikul minutil. Ma olen alati oletanud, et see on rahuldamata armastuse karje - mu kallis - ja nii see võibki olla - sest rahuldus võib seda küllastada ning nii võib see surra. Ma tean palju poeete, kes kirjutavad ainult eksalteeritud meeleseisundis, mida nad võrdlevad armunud olemisega, kui nad mitte lihtsalt ei väida, et nad on armunud, et nad otsivad armastust - selle värske neidise või selle erutava noore naise vastu - et leida mõnda värsket metafoori või uut säravat pilku iseendas leiduvale. Ja tõtt-öelda olen ma alati uskunud, et suudan diagnoosida seda armumise seisundit, mida nad peavad väga eriliseks, kui midagi, mis on inspireeritud samuti ühest mustast või ükskõiksest sinisest silmapaarist, samuti ühest nõtkest kehast või vaimust, samuti ühest naise loost umbes kahekümne kahe aasta jooksul, ütleme aastatel 1821-1844 - ma olen alati uskunud, et see armumine on midagi ülimalt abstraktset, mis on peitnud end nii armastaja kui ka armastatu individuaalse kehastuse varju. Ja poeedi varju, kes teeskleb ja kehastab mõlemat. Ma oleksin Teile öelnud - ei, ma ütlen Teile - sõprus on haruldasem, isikupärasem, individuaalsem ning igas mõttes vastupidavam kui see Armastus.
- A. S. Byatt, "Lumm", tlk Krista Kaer, 2013, lk 165-166

Paljudele meist õpetatakse lapsepõlves, et sõprust ei tohiks eluilmaski pidada sama tähtsaks kui peresidemeid. Ometi saab suurem osa inimestest just sõprussuhte kaudu esmakordselt aimu lunastavast armastusest ja hoolivast kogukonnast. Sõprussuhetes armastama õppimine võimestab meid nii, et saame võtta kogetud armastuse kaasa ka teistesse pere- ja romantilistesse suhetesse. (lk 197)
Mida ehedam on meie romantiline armastus, seda vähem tunneme vajadust nõrgendada või katkestada sidemed sõpradega, et tugevdada sidemeid romantilise partneriga. Usaldus on ehtsa armastuse keskmes. Usume, et tähelepanu, mida partner pühendab sõpradele, ja vastupidi, ei võta meilt midagi ära - see ei pisenda meid. Kogemus õpetab hoopis, et meie võime luua tähendusrikkaid sõprussidemeid tugevdab ka peresuhteid. (lk 199)
Naised, kes ei kannataks sõprust, kus neid emotsionaalselt ja füüsiliselt väärkoheldakse, jäävad pidama romantilistesse suhetesse, kus sedasorti käitumine leiab aset regulaarselt. Kui nad oleksid neisse suhetesse võtnud kaasa samad standardid, mis sõprusesse, ei lepiks nad ohvristaatusega. (lk 201-202)
- bell hooks, "Kõik armastusest. Uusi nägemusi", tlk Eda Ahi, 2023

Lord Voldemortil on suur anne lahkhelisid ja vaenu külvata. Me saame võidelda sellega üksnes siis, kui ilmutame sama suurt sõprust ja usaldust. Erinevad kombed ja keeled ei tähenda midagi, kui meil on üks eesmärk ja avali südamed.
- J. K. Rowling, "Harry Potter ja tulepeeker", Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer, 2000, lk 623

Adam Parrish oli Gansey sõber olnud kaheksateist kuud ja ta teadis, et selle sõprusega kaasnevad teatud asjaolud. Nimelt uskumine üleloomulikesse nähtustesse, Gansey kahtlased suhted rahaga ja aja veetmine Gansey teiste sõpradega. Esimesed kaks põhjustasid probleeme ainult siis, kui nõudsid aega Aglionby arvelt, ja viimane ainult siis, kui asi puudutas Ronan Lynchi.

Gansey oli kunagi Adamile rääkinud, kuidas ta kardab, et enamik inimesi ei tea, kuidas Ronaniga käituda. Ta mõtles sellega, kui väga ta muretseb, et ühel ilusal päeval kukub keegi lihtsalt Ronanile otsa ja vigastab ennast.

Maggie Stiefvater, "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 43

Luule

Inimesel ei ole hea üksi olla. Tugiisik käib regulaarselt vaatamas
ja aitamas. Ta tuleb juttu ajama. Seepärast tahangi julgustada
teid kõiki elust rõõmu tundma. Aga kui kogemusi pole, ei tasu
minna üksipäini loodust trotsima. Ta arvab, et häda pole midagi,
kui ma ainult ennast purju ei jooks. Kõik ei armasta inimesi
Mõni voodi- ja kallisõber oleks siiski hea. Aga ööelu müdinast
seesugust naljalt ei leia. Piibel on oma olemuselt teade: tore on olla
sõbra juures. Elu ise paneb inimesed kokku. Siiski, ära jäta oma
venda liivahiirega kahekesi. Mõnikord võib sõprus muutuda
armastuseks. Hüpnoositeraapia võiks olla hea lähtekoht, kuidas abi
saada, kuigi algul võib ette tulla vabu päevi. Igaüks võib soovi korral
ka pesta ja ise riidesse panna.

Rita Dahl, "Inimesel ei ole hea olla üksi", rmt: "Aja süda", tlk Elo Viiding, 2020, lk 89

Draama

[Alceste:] See au on liiga suur! kes sõprust teeb nii ruttu?
Sellel mõistel ju kaoks auväärne oreool,
kui käiku kergel käel ta lastaks igal pool.
Enne mehel mees sõbra nime ei kingi
kui siis, kui selge on, mis liidab nende hingi.
- Molière, "Misantroop", esimese vaatuse teine stseen

Välislingid