Lips

Proosa

Mõtle alati selle peale, missugune oli sinu poiss minevikus: metsik džunglielanik, kellele moraal ja komplimendid olid võõramad kui sulle praegu džunglielu. Mitte need püksid ja lips ei ole tähtsad, mille taga peidab end su poiss, vaid tähtis on see ürginimene ise, kes on suutnud ronida nende pükste sisse.
- Jerome Klapka Jerome, "Nemad ja mina", tlk Arno Raudsalu

[Peter Wimsey oma teenrist:] "Ta käib fotoaparaadiga osavalt ringi. Ainus häda on see, et ta sulgeb ennast vahetevahel pimikusse ning ma pean ise kuidagi hakkama saama. Mul on temaga telefoniühendus. "Bunter?" - "Jah, milord!" - "Kus on minu kraenööbid?" - "Riidekapi kolmandas väikeses parempoolses sahtlis, keskmises osas, milord." - "Bunter!" - "Jah, milord." - "Kuhu ma oma portsigari olen pannud?" - "Mulle tundub, et ma nägin seda viimati klaveri peal, milord." - "Bunter!" - "Jah, milord." - "Mu valge lips on sõlme läinud." — "Kas tõesti, milord?" — "Noh, kas sa ei saa midagi ette võtta?" — "Palun vabandust, milord, aga ma ilmutan parajasti üht plaati." — "Käigu põrgu see plaat!" — "Väga hea, milord!" - "Bunter, pea... ära nüüd kiirusta... lõpeta plaat ära ja tule ja seo siis mu lips ette." — "Muidugi, milord." Ja siis pean ma istuma õnnetult, kuni see põrgulik plaat on kinnitatud või mida sellega tehakse. Täielik ori omaenda majas — vaat kes ma olen."
- Dorothy L. Sayers, "Korralagedus Bellona klubis", tlk Krista Kaer, 2013, lk 60

On üks lapsepõlvesõber, kes pärast teretamist kohendab meil lipsu, otsekui oleks ta selle oma tervitusega paigast nihutanud.
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974, lk 22

Puhas kaelaside tõmbab ligi sooja suppi.
- Lõunataja dilemma. Rmt: Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 169

Tüdrukut hakkas aga kuri kohe jälle kiusama, ta jätkas poolelijäänud pärimisi:

"Kas sa teda vaatama ei lähe?"

Poiss mõistis, kelle kohta see pärimine käis, ta naeris:

"Kui lipsu saan, siis lähen."

"Peab siis just lips olema?"

"Peab!" kinnitas poiss ja tõusis istuli. "Kui nii kaua pole nähtud, peab pojal lips olema, kui ta läheb ema vaatama."

"Ma kingin sulle lipsu..."

"Kingitud lipsuga ei lähe, peab oma teenitud olema."

"Kas sa siis niipalju ei jõua? Osta ära!"

"Palja ihu peale seda ei seo," lõpetas poiss jutu ja laskus kummuli, surudes nüüd näo tüdruku rüppe, otsekui mõista andes, et küllalt, rohkem ta ei räägi. Ja palju kaugemale sel õhtul ei jõutudki. (lk 30)

Veera Saar, "Kivitassija", rmt: "Isa niinepuu", 1977, lk 27-32

See on uus pilt: lips Uuno ees.
- Mati Soomre, A. Itskok, "Algus on otsas. Keelevigureid". Maalehe raamat 1998

Lootes kehakeelega kaastunnet väljendada, nõjatun ettepoole ütlema, et nüüd ei saa me teha muud kui hoolitseda, et patsiendil oleks mugav, ja keskenduda ta väärikuse säilitamisele. Ja nii toimides nõjatun tahtmatult oma lipsule. See on jõuluaja lips - sügavsinine kui öine taevas, vana hea jõuluvana kükitab kelgul kohe lipsusõlme lähedal. Allpool on lipsul Prancer ja Dancer ja kogu ülejäänud trobikond põhjapõtru, Rudolf uhkelt keskel. Otsustav ja hävingut toov on aga Rudolfi punase nina ja nüüd ka minu küünarnuki all olev nupp, mis paneb metalse heliga kõlari plärinal "Aisakella" mängima. Lähen näost ketšupikarva, vabandan ja rahman kõhu suunas, kuid mul õnnestub vaid see neetud meloodia uuesti käima panna. Pärast poolt tosinat ebaõnnestunud katset aparaat vaikima sundida - aja jooksul, mis tundub viieteistkümne aastana -, jooksen palatist välja ja heidan lipsu õdede tuppa.

Ruumi tagasi suundudes mõtlen parajasti välja ülivõrdes vabandusi, mida lisada, ent leian ühe tütardest ohjeldamatus naeruhoos ja kõik teised naeratamas. Võib-olla siiski on olemas lihtsam viis, kuidas halbu uudiseid edastada.

Adam Kay, "Oh sa pühade vahetus", tlk Krista Kallis, 2020, lk 19-20

Välislingid