Mine sisu juurde

Jeesus

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Kristus)
Luis de Morales, "Valude mees" (u 1560)
Pontormo. Noli me tangere. (1531)
Valude mees. Jan Gossaert, 1520
Mechtelt van Lichtenberg, "Pietà Maarja Magdalenaga" (1546)
Luisa Roldán, "Kristuse haudapanek" (terrakota, u 1700)
Angelika Kauffmann, "Kristus ja Samaaria naine kaevul" (1796)
Carl Heinrich Bloch, "Mäejutlus" (1877)
Jeesus ja vette vajuv Peetrus. Eero Järnefelt, Taulumäe kiriku altar (1893)
Georgiana Houghton, "Jeesuse portree" (19. saj teine pool)

Jeesus (Jeesus Naatsaretist; kristlaste jaoks Jeesus Kristus; sündis umbes 4 kuni 6 eKr; suri umbes 27 kuni 36) oli judaistlik religioosne õpetaja ja ravitseja, kes Vana-Rooma keisririigi ajal löödi risti. Jeesus Kristus on kristluse keskne kuju, kirikupärimuses ristiusu rajaja.

Kristluse järgi oli Jeesus judaismis oodatud Messias (Kristus) ja Jumala Poeg, kes tõi oma surma ja ülestõusmise läbi inimkonnale lunastuse ning rajab pärast taastulekut õigluse- ja rahuriigi. Islamis peetakse Jeesust üheks Muhamedile eelnenud prohvetitest.

Uus Testament

[muuda]

Uus Testament moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. 4 esimest raamatut Uues Testamendis on evangeeliumid ('rõõmusõnumid'), mis kirjeldavad Jeesuse Kristuse elu.

  • Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
    Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.
    Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
    Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.
    Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.
    Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
    Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
    Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
    Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.
    Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.
    • 5:3-12
  • Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistaks kõigile majasolijatele.
    • 5:14-15
  • Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla.
    Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb: "Tola!", peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: "Sina jäle!", peab minema tulepõrgusse.
    • 5:21-22
  • Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!
    Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!
    • 5:38-39
  • Kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks!
    • 5:41
  • Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!
    Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!
    Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?
    • 5:43-47
    • Tölnerid olid lõivu- ja tollimaksu kogujad, kes teenisid võimukandjaid ka oma huvides.
  • Miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka? Või kuidas sa võid oma vennale öelda: "Lase ma tõmban pinnu sinu silmast välja!" ja ennäe, sul endal on silmas palk?
    Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata!
    • 7:3-5
  • Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!
    • 7:6
  • Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!
    • 7:7-8
  • Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes selle leiavad. Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
    • 7:13-14
  • Midagi ei ole kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida ei saaks teada.
    • 10:26
  • Ja ometi annavad tarkusele õiguse ta enda teod!
    • 11:19
  • Suu räägib sellest, millest süda on tulvil.
    • 12:34
  • Kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.
    • 15:14
  • Kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: "Siirdu siit sinna!", siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.
    • 17:20
  • Kui su käsi või jalg ajab sind patustama, siis raiu ta ära ja heida minema! Sul on parem minna käteta või jalutuna ellu kui kahe käega ja kahe jalaga olla visatud igavesse tulle.
    • 18:8
  • Mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.
    • 18:18
  • Paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.
    • 20:16
  • Puhasta enne karikas seestpoolt, et see ka väljast saaks puhtaks!
    • 23:26
  • Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.
    • 24:35
  • Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
    • 26:52
  • Kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.
    • 4:22
  • Ära karda, usu ainult!
    • 5:36
  • Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.
    • 7:15
  • Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!
    • 7:16
  • Kes ei ole meie vastu, on meie poolt.
    • 9:40
  • Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!
    • 11:24
  • Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma südame halvast tagavarast. Sest mida süda täis, sellest suu räägib!
    • 6:45

Tema kohta

[muuda]

Proosa

[muuda]
  • [Ješua:] "Need head inimesed," alustas vang, lisas kiiresti: "hegemoon," ja jätkas: "pole midagi õppinud ja ajasid segi kõik, mis ma rääkisin. Ma hakkan üldse pelgama, et see segadus võib kesta väga pikka aega. Ja see tuleb ainult sellest, et ta minu juttu valesti üles kirjutab."
Saabus vaikus. Nüüd vaatasid mõlemad valust piinatud silmad vangi raske pilguga.
"Kordan sulle, ja viimast korda, ära teeskle hullu, röövel," lausus Pilatus leebelt ja ühetooniliselt. "Sinu juttu pole palju kirja pandud, kuid nendest ülestähendustest piisab, et sind üles puua."
"Ei, ei, hegemoon," ütles vang — ta oli üleni pingul soovist ennast uskuma panna —, "see on üks kitsenahast pärgamendiga mees, kes aina käib ja kirjutab. Ma vaatasin ükskord seda pärgamenti ja kohkusin ära. Ma pole iial rääkinud niisuguseid asju, nagu tal kirjas oli. Põleta ära oma pärgament, ma palun sind, vannutasin ma teda. Aga ta kiskus mul selle käest ja jooksis minema."
"Kes see oli?" küsis Pilatus põlastavalt ja katsus meelekohta.
"Levius Matteus," oli vang meelsasti nõus seletama.
  • Mihhail Bulgakov, Meister ja Margarita, tlk Maiga Varik ja Jüri Ojamaa, Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 23 (2. ptk: "Pontius Pilatus")


  • On väga võimalik, et see noor mees — nimelt oma nooruse tõttu — mäletas mäejutluse teksti paremini kui Tolstoi või Gandhi. Et Inimese Poeg tavatses kõnelda triaadides, võis too noor mees mäletada, et kõnesolev tekst ei lõpe kohal vaid kui keegi sind lööb vastu paremat põske siis kääna talle ette ka teine, vaid jätkub ilma punkti või komata: ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub; ja kes sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks.
Tervenisti tsiteerituna on neil värssidel tegelikult väga vähe ühist vägivallatu või passiivse vastupanu, kurjale kurjaga mittevastamise ehk heaga vastamise põhimõttega. Nende ridade tähendus on kõike muud kui passiivne, sest sisendab mõtet, et kurjust saab liialduse läbi lähendada absurdile; kurjus muutub absurdiks, ta nõudmised kohtavad ülevoolavat vastutulekut, mis võtab valutegemiselt väärtuse. See seab ohvri üpris aktiivsesse ossa, vaimse pealetungi positsioonile.
Võit, mis siin võimalikuks saab, pole moraalne, vaid eksistentsiaalne.
  • Jossif Brodski. "Avakõne Williamsi kolledžis 1984". Tõlkinud Doris Kareva. Looming, nr 10, 1988, lk 1376–1379. ["Noor mees" on tagasivaates Brodski ise.]


  • Muhamedlased põlgavad kristlasi, kuid sünnipärasest taktist hoiduvad nad teiste usku solvamast. Kuulsin korduvalt, kuidas vestluses isaga muhamedlased viisakalt seletasid, et austavad Jeesust, too olevat muidugi väike prohvet olnud, Muhamediga mitte võrreldav, kuid väga õilis. Ja madonnat nimetasid nad lugupidavalt sõnaga sit, mis tähendab daami. (lk 70)
    • Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, Loomingu Raamatukogu, nr 48–51, Tallinn: Perioodika, 1981


Luule

[muuda]

Sageli on paar
jõudejäänud täiskasvanuid
kaasosalised kahekeelsuses
surudes oma järeltulijaile

eeldavat leppimist
Jumala armuga
mis laimatakse inimlikuks suurushulluseks

külvates Testamenti
mõeldamatut manitsemist

ja Kristusega
kes
tuli oma liiliate
vaevata valguses
Ütlema "Ärge
kartke see olen mina"
tahtes et me kardaksime

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel