Kaasavara

Proosa

Austen on öelnud, et Emma on kangelanna, kes meeldib tõenäoliselt ainult tema loojale. Emma seltskondlik särtsakus ja hooletu ümberkäimine inimestega tuleneb eelkõige tema sotsiaalsest positsioonist. Ta on rikas pärijanna, kaasavaraga 30 000 naela, mis asetab ta kohaliku krahvkonna seltskonna absoluutsesse tippu ja jätab talle mulje, et ta on kõikvõimas. (lk 532)
Tütarde kaasavara maksti välja abiellumisel, see läks peigmehe käsutusse ja investeeriti, tavaliselt 5% tulukusega valitsuse võlakirjadesse. Seega, kui Emma peaks abielluma, hakkaks tema investeeritud kolmkümmend tuhat sisse tooma 1500 naela aastas. (lk 537)
Miss Bates kui kirikuõpetaja kaasavaratu tütar on lähemal kui ükski Austeni tegelaskuju oma looja tegelikule olukorrale. On kombeks kujutleda Jane'i kuulumas oma kangelannade säravasse maailma, kuid tema oli seal ainult külaline. (lk 547)
- Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

Netty Pinna oli vanaema õetütar ja tuntud eesti näitleja. Ma ei ole teda kordagi näinud, aga ometi olen olnud tema lummuses - albumi kaudu. Ikka jäi mu pilk peatuma leheküljel, kus oli tema foto, ja ta vaatas mulle oma laiaäärelise kübara alt looritatud pilguga otsa. Ka jutud tema kohta olid udused ja looritatud. Ma ei suutnud kuidagi mõista, miks ta pidi kodus kõnelema saksa keelt, kui oli eestlane ja abielus eestlasest näitleja Paul Pinnaga. Samuti nagu oli mulle arusaamatu, et ta ei pidanud sobivaks suhelda oma lihtsate sugulastega. Ja et suurilmadaamina, nagu ta pildilt paistis, elas kodus kitsastes tingimustes ning püüdis seda teiste eest varjata.

Netty Pinna oli minu jaoks lapsepõlves kaua aega müstifikatsioon. Mina, kes elasin kõige tavalisemas perekonnas, ei mõistnud veel suhtumisi ega suundumusi. Need mõistmised kasvasid alles ajajooksul, koos silmaringi laienemisega. Ka ei teadnud ma tollal, et nii minu vanaema kui ka tema õde, Netty Pinna ema, teenisid mõlemad mõisas toatüdrukutena ja said sealt kaasavaraks peenutsemise vaimu. Kui minu vanaema puhul piirdus saksikus tütre Salme koolitamisega Rakvere Töchterschule's, just Töchterschule's ja mitte kusagil mujal, siis oli sellel rohkem hariduslik eesmärk ja tädi Salmest kasvas ikkagi eestlane, kes oli pikemat aega Tapa naiskodukaitse esinaine, kelle mees oli Kaitseliidu pealik ja lapsed kodutütred. Netty Pinna emas aga oli nähtavasti saksikuse tung tugevam. Muidugi võis tema külvatud seeme langeda ka vastuvõtlikumasse kasvupinda, sest ilusa Netty Pinna ilusas tütreski jätkus sama joon - Signe Pinna oli sakslaste ajal hinnatud eelkõige kui üks väheseid saksa keeles mängivaid näitlejaid. (lk 19)

Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007