Itaallased
Itaallased on õilis romaani rahvakild, kes laulab ooperit Lõuna-Euroopa suurimal saapakujulisel poolsaarel ning peab end muistse Rooma hiilguse pärijaks, kuna kasvatab selle varemeil oma köögivilju. Itaallased räägivad itaalia, napoli, sardi, sitsiilia, friuuli, piemonte jt keeli, mis on ladina keele traagilise allakäigu tagajärg.
Proosa
[muuda]- [Mazarin:] "Lollid! Kas nad siis ei taipa, et nende vaenlane pole sugugi mitte see itaallane, kes kõneleb halvasti prantsuse keelt, et nende vaenlasteks on hoopis nood, kes oskavad öelda nii ilusaid sõnu puhta Pariisi hääldamisega." (lk 6)
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008
- Lorenzo Franchettil oli seljas roosa tikitud vest, all inglese, Inglismaal õmmeldud ülikond ning jalas tugeva kontsaga Inglise kingad. Tema vend oli samamoodi riides. Seevastu Peter oli pealaest jalatallani Itaalia riietes. Tom oli juba ammugi pidudel ja teatris tähele pannud, et Inglise rõivaste kandja on itaallane, ja vastupidi.
- Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 153
- [Sankt Galleni kloostri abt Berthold vanale Schmerzburgile:] "Sa kõneled nagu ehtne rahvakihutaja — oled nähtavasti all Itaalias ilukõnet õppinud. Seal on kõik mehed kõnelema, aga ei midagi rohkem."
- Karl Ristikivi, "Põlev lipp". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1961, lk 17
- Tean küll, et itaallastele on ooper tänapäeval sedasama, mis olid gladiaatorite võitlused vanadele roomlastele. Sellest võiks järeldada, et inimsugu aastasadade jooksul siiski on arenenud paremuse poole. /---/ Isegi siis, kui publik mõne lauljaga rahul ei ole, lepib ta ainult vilistamisega ja lärmamisega, ega nõua otsekohe selle surmapanekut. (6. mai)
- Karl Ristikivi, "Rooma päevik", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976
- Mõtlesin, et itaallastel läks selle fašismivärgiga üsna õnnelikult, sest neile jäi alles see au, et nad kukutasid Mussolini ise, ning sõjast ei väljunud nad kaotajate poolel, pigem väljusid nad sõjast sakslaste okupatsioonist vabastatuna. (lk 66)
- Nii et Saksamaa ja Itaalia on oma mustimate ajajärkudega erineval moel toime saanud: sakslased selle kaudu, et on süü enda peale võtnud, hoiavad seda pingsalt meeles, et seda mitte korrata; itaallased selle kaudu, et tajuvad ennast pigem fašismiohvrina kui selle süüdlasena. Kumb lahendus on "sotsiaalsele psüühele" tervislikum? (lk 67)
- Aare Pilv, "Ramadaan". Tuum, 2010
