Vikipeedia:Täpsustuslehekülg

Täpsustuslehekülg on Vikipeedias loodud selleks, et kaks või enam sama nimega, kuid sisuliselt erinevat teemat ei satuks konflikti.

Vikipeedia eduka töötamise aluseks on siselinkimine. On lihtne linkida näiteks leheküljele [[Funktsioon]]: Funktsioon. Kuid kas mõeldakse funktsiooni matemaatikas, filosoofias, bioloogias, programmeerimises või hoopis midagi muud?

Millal teha täpsustuslehekülg

Täpsustuslehekülgedel on üks kindel eesmärk: lasta lugejal valida erinevate lehekülgede vahel, mis võiks asuda sama pealkirja all.

Pole vaja luua täpsustuslehekülge või viidata täpsustusleheküljele, kui ei ole segaduse tekkimise ohtu. Küsige endalt: kui lugeja sisestab soovitava artikli nime ja vajutab nuppu "Mine", kas nad ootaksid mõnda neist lehekülgedest, mis on täpsustusleheküljel? Täpsustusleheküljed ei ole otsingunimekirjad – pole vaja lisada lehekülgi, mis üksnes sisaldavad osa otsitavast pealkirjast, kui segadust ei saa tekkida.

Täpsustamise tüübid

Erinevaid tähendusi saab kirjeldada mitmel erineval viisil.

• "Võrdne" täpsustamine: kõik artiklid saavad erineva nime (vaata näidet: funktsioon): tekib lihtne nimekiri, mis viitab neile kindlatele artiklitele, võib-olla selgitades erinevusi.
• "Peamise teema" täpsustamine: kui üks tähendus on selgelt domineeriv, jääb see "õigele" leheküljele, mille pealkiri on ilma sulgudes täpsustuseta. Selle lehekülje ülaosas on siis lingid teistele tähendustele. Kui neid sekundaarseid tähendusi on liiga palju (rohkem kui kaks-kolm), tehakse lehekülg kujul Pealkiri (täpsustus). Näide: peamine artikkel on liikumine füüsikas ehk mehaaniline liikumine ja ülejäänud tähendused on loetletud täpsustuslehel liikumine (täpsustus).

Täpsustuslehekülje keeleline vormistamine

Täpsustusleheküljed on enamasti loetelud, mis tähendab, et need tuleb vormistada kooskõlas loetelude vormistamise keelereeglitega.

Variant A: terve loetelu on üks suur lause. Sel juhul tuleb silmas pidada, et:

• loetelu algab kokkuvõtva lauseosaga, mille lõpetab koolon;
• iga loetelurühm peab koos kokkuvõtva lauseosaga olema loetav omaette lausena;
• iga loetelurühm algab väiketähega;
• kui loetelurühmade lõppu panna kirjavahemärk, on see koma või semikoolon, misjuhul terve loetelu lõppu käib punkt.

Variant B: loetelu koosneb eraldiseisvatest lausetest.

• Kokkuvõttev avalause pole vajalik, ent kui see olemas on, käib selle lõppu punkt.
• Kõik loetelurühmad algavad suure tähega.
• Kui loetelurühmade lõppu panna kirjavahemärk, on see punkt.

Kirjavahemärgid võib loetelurühmade vahele panemata jätta, kui on täidetud järgmised tingimused:

• rühmad on lühikesed
• rühmad on numbri või tähe asemel tähistatud mõne kujunduselemendiga (kriipsud, täpid, tärnid)

Loetelu vormistamise keelereeglitega saad lähemalt tutvuda siin.