Tux (Tirool)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2018) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2018) |
| Tux | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 111 km²  | |
|
Elanikke: 1924 (2021)[1] | |
|
| |
| Koordinaadid: 47° 7′ N, 11° 40′ E | |
 Valla asend Schwazi ringkonnas | |
  |
Tux on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Schwazi ringkonnas. Vald asub 1281 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 111,1 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 1937 inimest.
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Tuxi vald katab kõrgema ja suurema osa Tuxertalist, Zillertali kõrvalorust, mis hargneb Mayrhofeni juures. Valla territoorium ulatub Olpereri (3476 m) jäätunud tipuni ja 2338 m kõrge Tuxer Jochi sadulani, mis jääb Zillertali ja Wipptali vahele, ja mida kasutati rohkesti isegi eelajaloolisel ajal. Teised tähtsad tipud vallas on 3288 m kõrge Gefrorene-Wand-Spitzen ja 3231 m kõrge Hoher Riffler. Kõrgeimad majapidamised asuvad 1630 m kõrgusel.
Tuxis on 5 küla: Vorderlanersbach, Lanersbach, Juns, Madseit ja Hintertux.
25. jaanuaril 2005 nimetas liidumaa valitsus Lanersbachi ümber Tuxiks, kuna, kuigi valda tervikuna kutsuti Tuxiks, ei olnud tegelikult selle nimega küla.
Vorderlanersbach (1300 m) on esimene Finkenbergi maanteel asuv küla. Mäeküljel asuvad asundused Schöneben ja Gemais. Põllumajanduslik asula Gemais 1450 m kõrgusel on võetud kaitse alla, kuna sellel on ajalooline selgus ja arhitektuurilise stiili ühtsus, mis pärineb 17. sajandist. See arenes välja endisest Schwaighofist – Alpide piirkonnale tüüpilisest loomakasvatuse tüübist. Geiseljochi asundus 2292 m kõrgusel asub Inntali teel, mis oli kunagi elav kaubatee Hall in Tiroli ja Innsbrucki turgudele. Vorderlanersbachist on ühetrossiline gondeltõstuk Rastkogeli suusapiirkonda, mis omakorda on seotud naabruses Penkeni ja Eggalmi suusapiirkondadega.
Lanersbach (1300 m) asub umbes 2 km Vorderlanersbachist edasi ning moodustab Tuxertali kultuurilise ja ärikeskuse. Lanersbach on nii Tuxi valla kui ka kirikukihelkonna keskus, mis on olemas 1891. aastast saati. Lanersbachi kihelkonnakirik ehitati 1686. aastal vanema gooti stiilis kiriku asemele ja ehitati 1750. aastal barokkstiilis ümber. Külast lõunas Höllensteini hütis (umbes 1800 m) on loodud väike talumuuseum. Köisteetõstuk viib Eggalmi suusa- ja matkapiirkonda.
Juns (1400 m) on pikalt väljavenitatud küla umbes 2 km Lanersbachist edasi. Seal on mitu väikest hotelli ja eramut. Väärt on näha näidisveskit, mida kasutati odravilja jahvatamiseks, mida alles paarkümmend aastat tagasi seal kasvatati. Kaks kelgurada laskuvad Höhlensteini hütist ja Grieralmi alpikarjamaalt, mõlemad umbes 5 km pikad, lõppedes Junsis. Rajad on valgustatud ja neid saab õhtuti kasutada.
Madseit (1450 m) asub Junsi külast edasi ja on väike asula mitme hotelli, pansionaadi ja eramuga. Org aheneb pärast väikest asundust, Madseitbachi ja Tuxerbachi ühinemiskohas.
Hintertux (1500 m) asub orus kõige kaugemal Hintertuxi liustiku jalamil (üks kõige populaarsemaid suviseid suusapiirkondi Austrias) ning seda ümbritsevad mäed ja liustikud. Seal on hotellid, külalistemajad ja hajali talumajapidamised. Kirik (Kirche Maria Himmelfahrt) valmis aastal 1952 eelmise kiriku asukohas, mis 1941. aastal õhku lasti.
Hintertuxis on Euroopa kõrgeimad kuumaveeallikad, koos oma mitmesuguste mineraalveeallikatega. Spannagelhausi lähedal asub Spannageli koobas, mis on üle 10 km pikk ja suurim looduslik koobas Kesk-Ida-Alpides. Koobas on kaitsealune ja seda saab külastada vaid giidiga ekskursiooni osana.
Tuxer Ferneri liustikul on aastaringne suusapiirkond suure arvu tõstukitega. Koht on baasiks paljudele matkadele ja Kõrg-Alpi tuuridele. Hintertuxi liustiku suusapiirkond (Skigebiet Hintertuxer Gletscher) kuulub Zillertal 3000 suusapiirkonda ja on suusatajatele populaarne nii suvel kui ka talvel.
Hintertuxis elab 178 inimest (2006). 1926. aastani kuulus see Schmirn am Brenneri valda.
Naabervallad
[muuda | muuda lähteteksti]Finkenberg, Hippach, Kolsassberg, Navis, Schmirn, Schwendau, Wattenberg, Weerberg
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tuxertali on esmamainitud 1280. aastal.
Tuxertal avastati esiajal, nagu tõendavad erinevad leiud keskmisest kiviajast. Esimesed asukad orus olid arvatavasti breunid, kes olid reedi hõim ja asusid Wipptalis.
Lamburid ja kaevurid asustasid samuti orgu, rännates Schmirni orust üle Tuxer Jochi ja harides seda metsadest puhastamisega. 889. aastal läks Tuxertal koos teiste Zillertali osadega Salzburgi peapiiskopkonnale. 1280. aastal on ürikutes esmamainitud nime Tux (Tukkes). Algse viitega puhtale veele võeti mõiste kasutusele oru nimena. See tuleneb arvatavasti indo-germaani tüvest teg, mis tähendab "jooksmist", "voolamist" või "ärasulamist". Esimesed talumajapidamised olid Schwaighof-tüüpi ja pidid maksma mitterahalisi makse, näiteks kariloomadega.
Kaugeim org Lanersbachi ja Hintertuxi vahel oli 1438. aastani Matrei am Brenneri ja hiljem Steinach am Brenneri kohtualluvuses. 1926. aastani kuulus Hintertux Schmirni valda. 1926. aastal liideti Hintertux Lanersbachi ja Lämperbichli kaevanduskontoriga (Hauptmannschaft Lämperbichl), moodustati Tuxi vald.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Põllumajandus
[muuda | muuda lähteteksti]Tuxertali rohumaid ja karjamaid haritakse ka tänapäeval, ehkki enamik põllumajandusettevõtteid pakuvad ainult teiseseid sissetulekuallikaid.
Turism
[muuda | muuda lähteteksti]Turism on täna kõige olulisem majandusharu orus; loodud on arvukalt hotelle, restorane ja majutusettevõtteid. Suusaturismitööstusele on avatud kolm suusapiirkonda: esimene oli Eggalmi piirkond 1961. aastal; see ühendati 1968. aastal Hintertuxi liustikuga ja 1984. aastast Rastkogeliga, mis on 2001. aastast ühendatud Penkeni suusapiirkonnaga süstiktõstuki kaudu. 2000. aastatel kasvas tohutult tõstukitaristu võimekus. Hintertuxi liustikku on algusest peale opereeritud kui aastaringset suusapiirkonda. Piirkonna jaoks on sama oluline ka Tuxi suusapiirkondade ühinemine teistega Finkenbergi ja Mayrhofeni (Penkeni) suunal. Mayrhofeni järel on Tux teisel kohal ööbimiste poolest Zillertalis.
Magnesiiditehas
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1927–1976 oli Tuxi magnesiidikaevandus, umbes 500 m Vorderlanersbachist kõrgemal, kõrgeim omataoliste hulgas Euroopas. Avatud ja maa-aluses kaevanduses kaevandasid kuni 400 töölist magnesiiti. Erilised köisteed töölistele ja materjalile ühendasid tehase Lanersbachiga ja laadimisjaamaga Zillertalis Mayrhofeni juures. Schrofenalmis, umbes 500 m tehasest eemal, oli väike asula koos majutuse, kooli, toidukaupluse, kino ja muude rajatistega tehasetöölistele ja nende peredele. Kui tehas 1976. aastal suleti, lammutati see täielikult ja piirkond taaselustati. Alles jäid Püha Barbara kabel, ehitatud aastal 1947 Hubert Prachensky plaanide järgi, freskod tegi Max Weiler, ja kaks endist töölistemaja (Schrofenhäuser).
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Tuxi pääseb Mayrhofenist maanteed pidi. Mayrhofeni jaamast Zillertali raudteel kulgeb sinna bussiliin. Lähim Austria liiduraudtee jaam on Jenbach, mis on ka Zillertali raudtee lähtejaam. Tuxertalis on tasuta buss – Tuxer Sportbus –, mis sõidab päeva jooksul Vorderlanersbachi ja Hintertuxi vahet. Talvekuudel on ka täispiletiga Nightliner buss kella kaheni öösel.