Tunnimees

See artikkel räägib vahti pidavast isikust; filmi kohta vaata artiklit Tunnimees (film).

Tunnimees on (garnisoniteenistuse mõistes) vahtkonnaülema või tema õigustes oleva isiku poolt kindla valveülesandega vahipostile välja pandud relvastatud sõjaväelane.

Tunnimees kuulub reeglina vahtkonna koosseisu.

Üldnõuded tunnimehele

Iga tunnimees peab täpselt täitma oma kohustusi, oskama tegutseda vahipostile kallaletungi ja tulekahju korral ning teadma:

milles avaldub tunnimehe puutumatus;
kellele tunnimees allub;
kuidas tunnimees kasutab relva;
millal on tunnimehel õigus relva kasutada;
vahiposti vastuvõtmise ja vahetamise korda;
valveobjekti avamise ja sulgemise ning sinna lubamise korda;
vahtkondade ja esimese vahetuse tunnimeeste vahetamise korda;
vahipostide tabelis tähendatud juhiseid ja valvatava objekti kohta käivaid erikohustusi.

Tunnimeeste vahetamine ja posti ülevõtmine

Tunnimehi vahetatakse harilikult iga kahe tunni järel. Madalama õhutemperatuuri, tugeva tuule ja tuisu korral võib tunnimehi vahtkonnaülema otsese ülema korraldusel vahetada ka lühema aja järel.

Enne vahetuse vahipostidele viimist rivistab vahtkonnaülem või tema abi järjekordse vahetuse vahtkondlased, tuletab neile meelde nende kohustused, kontrollib teadmisi, vaatab üle laskemoona, jälgib relvade laadimise õigsust ning viib ise vahetused vahipostidele. Kui vahetuse ajal uus tunnimees avastab vahipostil korratusi, kannab ta sellest vahtkonnaülemale ette. Jõudnud vahiposti lähedusse, jääb uus vahetus postist 15 sammu kaugusel seisma. Vana vahtkonna ülem läheb tunnimehe juurde ning teatab vahtkonna vahetusest. Seejärel annab uue vahtkonna ülem (või tema abi) selle vahiposti uue vahetuse vahtkondlasele käskluse «Reamees Mänd, minu järel taktsammu – marss!» ning viib ta tunnimeeste vahetamise kohta. Vana tunnimees, saanud käsu anda vahipost üle, läheb samuti vahetuskohta. Teiste vahipostide vahtkondlased jäävad seisangusse «vabalt».

Ühe sammu kaugusel vanast tunnimehest jätab vahtkonnaülem (abi) uue vahetuse vahtkondlase seisma nii, et ta asuks vahetatava tunnimehe vastas. Seejärel annab vahtkonna ülem käskluse «Alustada vahiposti vastuvõtmist, rivitult!». Vastuvõtmisel kontrollib uue vahetuse vahtkondlane uste, akende, lukkude, plommide või pitsatite, valgustite ning sidevahendite korrasolekut. Vahtkonnaülem (abi) kontrollib, et tunnimees oma kohustused õigesti ja korralikult üle annaks ja vahtkondlane tähelepanelikult vahiposti vastu võtaks.

Pärast vahiposti kontrollimist rivistab vahtkonna ülem tunnimehed vahetuskohta. Vana tunnimees kannab ette «Post üle antud!» ja uus tunnimees «Post vastu võetud!». Pärast annab vahtkonna ülem käskluse «Reamees Mänd, asuda postile!». Selle käskluse hetkest vastutab uue vahetuse tunnimees talle määratud posti valvamise ja kaitse eest ning temale laienevad kõik käesoleva määrustikus toodud kohustused ja õigused. Vahtkonna ülem annab vanale tunnimehele käskluse «Reamees Parts, postilt rivvi taktsammu – marss!». Selle käskluse hetkest saab vanast tunnimehest vahtkondlane.

Tunnimehe puutumatus

Tunnimees on puutumatu isik. Tunnimehe puutumatuse tagab tema isikuõiguste, väärikuse ja julgeoleku seaduslik kaitse teenistuskohustuste täitmise ajal.

Tunnimehe puutumatus avaldub:

tema allumises ainult vahtkonnaülemale ja tema abile ning tunnimehe alluvuse peatamises tema otsestele ülematele alalises alluvusahelas;
ülemate võimu piiramises karistada teenistuskohustuste täitmise ajal tunnimeest distsiplinaarkorras;
keelus kõigile, välja arvatud tema ülemad vahiteenistuses, anda tunnimehele korraldusi, temaga rääkida või muul viisil ühendust pidada;
kõikide isikute kohustuses, välja arvatud tema ülemad vahiteenistuses, vastuvaidlemata täita kõiki tunnimehe seaduslikke nõudmisi ja korraldusi;
tunnimehe õiguses kasutada relva iseenda ja valveobjekti puutumatuse kaitseks määrustikus ettenähtud juhtudel.

Tunnimehe kohustused ja tegevus vahipostil

Üldine tegevus vahipostil

Tunnimees täidab vahipostil olles ainult vahtkonnaülema ja tema abi käske ja korraldusi. Ainult nende või nendest ühe juuresolekul võib ta valve alla võtta valveobjekte, lahkuda vahipostilt või valveobjekti valvet üle anda.

Tunnimees on kohustatud olema vahipostil alati hoolas ja ennastsalgavalt valvas, kaitsma oma vahiposti ega tohi seda maha jätta isegi mitte siis, kui tema elu on ohus. Tunnimees peab olema vahipostil erk. Ta ei tohi oma relva ja laskemoona käest ära panna/lasta ega kellelegi üle anda isegi siis, kui saab selleks käsu oma ülemalt.

Tunnimehel on keelatud magada, istuda, süüa, juua, suitsetada, laulda, otstarbetult vilistada või hüüda, kõrvaliste isikutega rääkida või mõnel muul viisil suhelda, neilt midagi vastu võtta või neile üle anda. Keelatud on kõik, mis võiks nõrgestada tunnimehe tähelepanu ja valvsust.

Tunnimees tohib lasta oma vahiposti piirkonda ainult oma vahtkonnaülemat või tema abi. Kõik teised isikud, kes lähenevad vahiposti tähistatud piirile, peatab tunnimees vahipostide tabelis ettenähtud kaugusel käsklusega "Stopp, tagasi!". Vahiposti piirkonda laseb ta nad ainult vahtkonnaülema või tema abi käsul ja juuresolekul. Juhul kui kõrvalised isikud jätkavad lähenemist, annab tunnimees käskluse "Stopp, tulistan!" ja kutsub võimaluse korral välja vahtkonnaülema. Kui kõrvaline isik jätkab ka pärast seda vahipostile lähenemist, teeb tunnimees hoiatuslasu õhku. Hoiatuslasule järgnevat liikumist loetakse kallaletungiks postile.

Vahipostil peavad tunnimehed seisma (liikuma) neile postitabelis kindlaksmääratud kohas (piirkonnas). Tunnimehel on õigus talle määratud kohalt või piirkonnast ajutiselt lahkuda, kui see on vajalik vahiposti paremaks valvamiseks ja kaitsmiseks, kuid ainult tingimusel, et kogu vahiposti valve ja kaitse sellega ei nõrgene.

Kui vahiposti läheduses rikutakse korda, peab tunnimees nõudma selle lõpetamist ja ei tohi lubada korrarikkujal tulla vahiposti tähistatud piirist lähemale. Vajaduse korral kutsub ta välja vahtkonnaülema või tema abi koos abijõududega. Kui tunnimehel tekib kahtlus, et vahiposti läheduses pannakse toime kuritegu, teatab ta sellest kohe vahtkonnaülemale.

Tunnimees on kohustatud vastama ja selgitusi andma ainult oma vahtkonnaülemale ja tema abile. Teistele ametiisikutele vastab tunnimees ainult vahtkonnaülema või vahtkonnaülema abi juuresolekul.

Tunnimees ülematele ettekandega ei esine, kuid tervitab neid määrustikes ettenähtud korras. Tunnimees ei tervita vahipostil vahetamise ajal ja päikeseloojangust päikesetõusuni. Samuti ei tervita kedagi tulekahju, õnnetuse või rahutuste puhul väljapandud erakorraliste vahtkondade tunnimehed ning vahialuseid valvavad ja saatvad saatetunnimehed.

Relva kasutamine

Tunnimees peab vahipostil kandma töökorras, laetud ja täägistatud relva. Relv peab vahipostil olema alati relvale kinnitatud laetud salvega, kaitseriivis ja kasutusvalmis; padrunit padrunipessa ei saadeta. Välistunnimees peab kandma täägistatud relva puusal või rihmal, seisvad ja sisetunnimehed kannavad relva rihmal või jalal.

Relvade laadimine ja tühjakslaadimine toimub ettenähtud kohas ja korras. Kui tunnimehel jäi pärast relva kasutamist padrun padrunipessa, kaitseriivistab ta oma relva ja laeb selle tühjaks ainult vahtkonnale ettenähtud korras.

Vahipostil on tunnimehel õigus kasutada relva:

valvatava objekti kaitseks kallaletungi eest;
enesekaitseks otsese kallaletungi, sellega sarnase tegevuse puhul või kallaletungiga ähvardamise puhul, kui kallaletungija võib selle kohe toime panna;
kui tunnimees on nõudnud kallaletungijalt või vastuhakkajalt relva või mõne muu elule ohtliku eseme ärapanemist ja kui seda nõudmist kohe ei täideta või kui relvad või esemed võetakse kallaletungiks või vastupanuks uuesti kätte.

Kõikidel nendel juhtudel, kui aeg ja olukord seda võimaldab, on tunnimees kohustatud enne relva kasutamist sellest hoiatama või abi kutsumise teel vältima relva kasutamist. Kui relva kasutamine võib kõrvalistele isikutele ohtlikuks osutuda, tuleb sellega väga ettevaatlik olla. Külm- või tulirelva kasutamise otsustab relva kasutaja või isik, kes annab käsu relva kasutada.

Vaata ka