Tauerni raudteetunnel

Lõunavärav Mallnitzi juures

Tauerni raudteetunnel (saksa: Tauerntunnel) Austrias on pikim tunnel Tauerni raudteel, ületades Alpide peaaheliku. Praegu on selle pikkus 8,371 km. Tunneli kõrgeim punkt, mis on ka kogu raudtee kõrgeim punkt, on 1226 m merepinnast. Tunneli põhjasissepääs on Böcksteinis Bad Gasteini orus Salzburgi liidumaal, lõunasissepääs on Mallnitzi juures Kärnteni liidumaal.

Ehitamine

Lõunavärav, u. 1911. aastal

Raudteeühenduse ehitamise plaanid Austria lääneraudtee Salzburgi lõpp-peatuse ja Villachi vahele, mis viis juba 1880. aastast olemasoleva lõunaraudteeni. See liin oli eriti oluline kaupade veoks Austria-Ungari tööstusliku põhjaosa ja Trieste vahel, mis oli toona monarhia peamine sadam Aadria mere ääres. Alles pärast seda, kui austerlased olid jälginud oma naabrite šveitslaste tähelepanuväärset saavutust, kui neil õnnestus juba 1881. aastal lõpetada oma Gotthardi tunnel.

Tauerni raudtee ja tunneli kavandamine algas 1890. aastate alguses. Tunneliehitus algas 1901. aasta juulis põhjaküljelt, töö lõunaküljel algas sama aasta oktoobris. Tööde ülevaataja oli ehitusinsener Karl Wurmb (1850-1907), suurema osa kontimurdvast tööst tegid itaalia töölised. Vaatamata paljudele raskustele lõpetati ehitus 1906. aastal. Ametlik avamine koos ülejäänud Tauerni raudteega toimus 5. juulil 1909 keiser Franz Joseph I kohalolekul. Kuigi liini paljud muud osad olid üherajalised, tehti tunnel algusest peale kahekäigulisena.

Vana ja uus põhjavärav

Aastatel 1925-1935 tunnel koos ülejäänud liiniga elektrifitseeriti. Kuna auruvedurid asendati elektrilistega, ei olnud õhu sisselaskeavasid, mida varem oli vaja tunneli täiendava värske õhuga varustamiseks, enam vaja. Aastatel 2000-2004 toimusid tunnelis ulatuslikud renoveerimistööd. Tööde käigus tehti tunneli põhjasissepääs ümber. Selle sissepääsu lähedal oli varem üsna kurikuulus kurv, kus paljud rongid rööbastelt maha sõitsid. Esimene tunneli osa, mis ei olnud väga sügaval maa all, kaevati lahti, liigutades tunneli sissepääsu 179 meetrit tagasi, lühendades tunneli pikkust 8550 meetrilt 8371 meetrini. Tunneli vana sissepääs jäi endisesse kohta, moodustades nüüd mälestuskaare. Renoveerimise käigus asendati ka kõik rööpad ja elektriliinid, tunneli seina kahjustatud lõigud parandati ning paigaldati tulekahju avastamise süsteemid.

Autoschleuse

Autoschleuse rong Mallnitzis

Juba alates Esimesest maailmasõjast veetakse mootorsõidukeid rongiga ühest kohast teise. Autoschleuse või Tauernschleuse koosneb spetsiaalselt kohandatud autode vedamise rongist, võimalusega lühikese aja jooksul palju autosid peale ja maha laadida. Kuna ohutusreegleid karmistati, koosneb rong ka mitmest reisivagunist ja reisijad sõidavad neis.

Ohutusküsimused

Pärast suurt hulka tõsiseid õnnetusi Austrias (Tauerni maanteetunnel, 29. mai 1999) ja ka teistes riikides (Mont Blanci tunnel, 24. märts 1999, Gotthardi tunnel, 24. oktoober 2001) väljendas Austria valitsus oma muret ohutuse pärast tunnelites, mitte ainult maanteetunnelites, vaid ka raudteetunnelites, arvestades nende kaudu veetavate ohtlike kaupade suurt hulka. Kavandatud renoveerimisega kaasnes ulatuslike tulekahju avastamise süsteemide, hädaolukorra teatamise süsteemide ja evakuatsiooniteede näitamise paigaldamine. Autode vedamise süsteem kohandati ka uute ohutusnõuetega. Varem lubati Autoschleuset kasutavatel reisijatel 11-minutise reisi kestel oma autodesse jääda. Tänapäeval peavad kõik reisijad minema reisijatevagunisse kohe veduri taga. Erilised tulekustutusrongid asuvad tunneli mõlemas otsas.

Ajalugu

1947. aasta rongipommitamine

12. augustil 1947 plahvatas pomm Briti sõjaväerongi all, mis vedas 175 inimest Londonist Villachisse. Pomm plahvatas pagasiruumi all ja vigastas ühte sõdurit. Teine pomm ei lõhkenud, need olid mõeldud rongi rööbastelt mahaajamiseks järsu kalju kohal. Terroristlik rühmitus Irgun Tsva'i Le'umi osutus hiljem rünnakuga seotuks.

Asukoht Austrias