Suurmeister (male)
|
See artikkel räägib aunimetuse kohta males, selle sõna teisi tähendusi vaata artiklist Suurmeister. |
Suurmeister (saksa keeles Großmeister) on males sportlike saavutuste eest saadav kõrgeim tiitel.
20. sajandi alguses nimetati suurmeistriteks ehk veltmeistriteks (saksa keeles Weltmeister tähendab "maailmameister") selle aja tuntumaid maletajaid, suurte rahvusvaheliste võistluste võitjaid. 20. sajandi esimesel poolel kuulusid suurmeistrite hulka Aleksandr Alehhin, Ossip Bernstein, Jefim Bogoljubov, Milan Vidmar, Ernst Grünfeld, Oldřich Duras, Friedrich Sämisch, José Raúl Capablanca, Paul Keres, Emanuel Lasker, Andor Lilienthal, Géza Maróczy, Frank James Marshall, Jacques Mieses, Ārons Ņimcovičs, Richard Réti, Samuel Reshevsky, Akiba Rubinštein, Siegbert Tarrasch, Saveli Tartakover, Richard Teichmann, Reuben Fine, Salomon Flohr, Mihhail Tšigorin, Carl Schlechter, Rudolf Spielmann, Gideon Ståhlberg, Max Euwe, Erich Gottlieb Eliskases, David Janovski ja mõned teised maletajad.[viide?]
Nõukogude Liidus võeti suurmeistri aunimetus kasutusele 1927. aastal. Esimeseks suurmeistriks sai 1929. aastal Boriss Verlinski, kes võitis NSV Liidu meistrivõistlused. 1931 sellest aunimetust loobuti, kuid see taastati 1935. aastal. Suurmeistriteks said Mihhail Botvinnik (1935) ja Grigori Löwenfisch (1937).
NSV Liidu suurmeistri nimetuse saamise kord oli kinnitatud 1940. aastal. Pärast 1950. aastat anti suurele osale nõukogude tippmaletajaist nii rahvusvahelise suurmeistri kui ka NSV Liidu suurmeistri nimetus. Erandiks oli vaid Igor Platonov, kes FIDE-lt mingit nimetust ei saanud.
Rahvusvahelise suurmeistri nimetuse võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele 1949. aastal. Seda nimetust annab ta alates aastast 1950. 1976. aastal kehtestati naiste suurmeistri nimetus.
Rahvusliku suurmeistri nimetust annavad välja rahvuslikud maleföderatsioonid, muuhulgas ka Eesti Maleliit (EML). Venemaal antakse tulemuspõhiselt välja Venemaa suurmeistri nimetust.