Solovetsi klooster

Solovetsi klooster (vene keeles Соловецкий монастырь; täisnimega Спасо-Преображенский Соловецкий монастырь) on õigeusu munga klooster, mis asub Valge mere Solovetsi saartel. See on üks suuremaid õigeusu kloostreid Venemaal.^[1] Kloostrikompleks on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Klooster asutati 15. sajandi I poolel.

Klooster suleti 1920. aastal ning selle varad läksid üle GPU Põhja sunnitöölaagrite valitsusele.^[2] Aastatel 1923–1939 oli Solovetsi saartel GPU ja NKVD surmalaager.^[1]

1923. aastal oli saarel umbes 200 vangi, aga 1926. aastal ligi 20 000.

Klooster hakkas uuesti tegutsema 25. oktoobril 1990.

Solovetsi saarte kurikuulsat ajalugu on käsitletud prantsuse dokumentaalsarjas "GULAG-i ikke all" (Goulag: Une histoire soviétique, 2019), mida on näidanud ka ETV^[3].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Solovetsi klooster Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 06.10.2017)
↑ "Solovetsi saarte vangid. I OSA: sunnitöö, teater ja isemajandamine Nõukogude näidislaagris". Communist Crimes. Vaadatud 24.11.2020.
↑ "GULAG-i ikke all" ERR Jupiteris (sari ei ole väljaspool järelvaatamisaega seal vaadatav).

Välislingid

Kloostri koduleht
Solovetsi klooster Eesti entsüklopeedia veebiversioonis

[EEveebis-1] 1,0 ^1,1 Solovetsi klooster Eesti entsüklopeedia veebiversioonis (vaadatud 06.10.2017)

[2] "Solovetsi saarte vangid. I OSA: sunnitöö, teater ja isemajandamine Nõukogude näidislaagris". Communist Crimes. Vaadatud 24.11.2020.

[3] "GULAG-i ikke all" ERR Jupiteris (sari ei ole väljaspool järelvaatamisaega seal vaadatav).

[1]

[2]

[3]