Mine sisu juurde

Sisekaitseülem

Allikas: Vikipeedia

Sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.

Sisekaitseülemad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ernst Põdder, 17. detsember 1918 – Sisemise kaitse ülem. Asukohaga Pagari uulits 1, Tallinn.
  • ...
  • Paul Vihalem, 25.06.1940[1]–11.09.1940 Eesti NSV siseministri abi (omavalitsuste ja üldosakonna alal), sh 29.08.1940[2]–12.09.1940 sisekaitse ülem.

Sisekaitseülema ülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Sisekaitseülema tegevuse aluseks oli Eesti Vabariigi 1938. aasta kaitseseisukorra seaduse [3] ja on 1996. aasta "Erakorralise seisukorra seadus" [4], mille kohaselt sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude:

  1. Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest;
  2. terroristlikust tegevusest;
  3. vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;
  4. ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist;
  5. Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest;

korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.

Erakorralise seisukorra seaduse § 20. alusel sisekaitseülem

  1. Sisekaitseülem on siseminister, tema äraolekul teda asendav minister.
  2. Sisekaitseülem allub erakorralise seisukorra juhile ning juhib vahetult Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamist.
    1. Sisekaitseülem võib erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
    2. rakendada piiranguid transpordivahendite liikumisele;
    3. rakendada isikute suhtes, kes viibivad politseitunni ajal tänavatel või muudes avalikes kohtades, dokumentide kontrolli;
    4. rakendada isikute suhtes, kes viibivad tänavatel või muudes avalikes kohtades ilma läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita, kui see on nõutav, isikute ja asjade läbivaatust;
    5. rakendada isikute suhtes, kes rikuvad avalikku korda ning kes ei ole vastava paikkonna elanikud, saatmist paikkonda, mille elanikud nad on;
    6. rakendada nende isikute läbivaatust, kelle kohta on andmeid, et nende valduses on ilma vastava loata relvad või lõhkeained, samuti nimetatud isikute asjade, töö- ja eluruumide ning transpordivahendite läbivaatust;
    7. rakendada piiranguid nende isikute õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda;
    8. rakendada isikutelt relvade ning mürk- ja lõhkeainete äravõtmist erakorralise seisukorra ajaks;
    9. rakendada piiranguid massiteabevahendite valdajate suhtes;
    10. võtta kaitse alla riigile elutähtsad objektid;
    11. esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks.
  3. Sisekaitseülem tagab:
    1. Riigikohtu otsuse täitmise;
    2. Vabariigi Valitsuse erakorralist seisukorda korraldavate õigusaktide täitmise.
  4. Sisekaitseülem teeb koostööd valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse organite juhtidega Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel.
  5. Sisekaitseülem teeb koostööd kaitseväe juhatajaga kaitsejõudude kasutamisel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel.
  6. Sisekaitseülem annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele ja erakorralise seisukorra juhile.
  7. Sisekaitseülem annab korraldusi.
  1. Vabariigi Presidendi käskkiri nr 58. Riigi Teataja nr 54, art 495, 26.06.1940, lk 889.
  2. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldus. ENSV Teataja nr 1, art 9, 29.08.1940, lk 8.
  3. Kaitseseisukorra seadus, RT 1938, 40, 365.
  4. Erakorralise seisukorra seadus, RT I 1996, 8, 165