Sisekaitseülem
Ilme
Sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.
Sisekaitseülemad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ernst Põdder, 17. detsember 1918 – Sisemise kaitse ülem. Asukohaga Pagari uulits 1, Tallinn.
- ...
- Paul Vihalem, 25.06.1940[1]–11.09.1940 Eesti NSV siseministri abi (omavalitsuste ja üldosakonna alal), sh 29.08.1940[2]–12.09.1940 sisekaitse ülem.
Sisekaitseülema ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Sisekaitseülema tegevuse aluseks oli Eesti Vabariigi 1938. aasta kaitseseisukorra seaduse [3] ja on 1996. aasta "Erakorralise seisukorra seadus" [4], mille kohaselt sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude:
- Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest;
- terroristlikust tegevusest;
- vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;
- ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist;
- Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest;
korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.
Erakorralise seisukorra seaduse § 20. alusel sisekaitseülem
- Sisekaitseülem on siseminister, tema äraolekul teda asendav minister.
- Sisekaitseülem allub erakorralise seisukorra juhile ning juhib vahetult Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamist.
- Sisekaitseülem võib erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks:
- rakendada piiranguid transpordivahendite liikumisele;
- rakendada isikute suhtes, kes viibivad politseitunni ajal tänavatel või muudes avalikes kohtades, dokumentide kontrolli;
- rakendada isikute suhtes, kes viibivad tänavatel või muudes avalikes kohtades ilma läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita, kui see on nõutav, isikute ja asjade läbivaatust;
- rakendada isikute suhtes, kes rikuvad avalikku korda ning kes ei ole vastava paikkonna elanikud, saatmist paikkonda, mille elanikud nad on;
- rakendada nende isikute läbivaatust, kelle kohta on andmeid, et nende valduses on ilma vastava loata relvad või lõhkeained, samuti nimetatud isikute asjade, töö- ja eluruumide ning transpordivahendite läbivaatust;
- rakendada piiranguid nende isikute õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda;
- rakendada isikutelt relvade ning mürk- ja lõhkeainete äravõtmist erakorralise seisukorra ajaks;
- rakendada piiranguid massiteabevahendite valdajate suhtes;
- võtta kaitse alla riigile elutähtsad objektid;
- esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks.
- Sisekaitseülem tagab:
- Riigikohtu otsuse täitmise;
- Vabariigi Valitsuse erakorralist seisukorda korraldavate õigusaktide täitmise.
- Sisekaitseülem teeb koostööd valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse organite juhtidega Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel.
- Sisekaitseülem teeb koostööd kaitseväe juhatajaga kaitsejõudude kasutamisel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel.
- Sisekaitseülem annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele ja erakorralise seisukorra juhile.
- Sisekaitseülem annab korraldusi.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr 58. Riigi Teataja nr 54, art 495, 26.06.1940, lk 889.
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu korraldus. ENSV Teataja nr 1, art 9, 29.08.1940, lk 8.
- ↑ Kaitseseisukorra seadus, RT 1938, 40, 365.
- ↑ Erakorralise seisukorra seadus, RT I 1996, 8, 165