Segaviljelus
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2024) |
Segaviljelus tähendab mitme taimeliigi kooskasvatamist üksteise läheduses (segakultuurina). Segaviljeluse peamiseks eesmärgiks on tavaliselt saada maksimaalselt saaki ning kasutada selleks ära rohkem ja ökonoomsemalt looduslikke ressursse (valgus, niiskus, mineraalid jms), kui oleks võimalik ainult ühe taimeliigi kasvatamisel. [2]
Enne segakultuuri rajamist on vaja ettevaatlikult planeerida, et arvestada mullastiku, kliima ja kultuurtaimede sortidega seotud tegureid. Oluline on, et taimeliigid ei võistleks omavahel ruumi, toitainete, vee või valguse pärast. Segaviljeluse strateegia näiteks on sügavate juurtega taimeliigi istutamine pindmiste juurtega taimeliigi kõrvale ja kõrgekasvuliste taimede kasvatamine koos madalamate varjulembeste taimedega.
Sobiva taimeliikide valikuga võib saavutada ka muid soodsaid põllumajanduslikke tulemusi. Näiteks hapra varrega taimi ja liaane tasub kasvatada koos tugevavarreliste taimedega, mis aitavad neid toestada. [3] Lisaks toestamisele on ka taimi, mis sobivad oma funktsioonilt hästi tuulevarjuks. Mõningaid taimeliike kasutatakse koos umbrohu allasurumiseks või väetajatena. [4] Õrnad või valgusetundlikud taimed saavad tänu segaviljelusele kaitset ja varju ning raisatud vaba ruum kasutatakse ära. Näiteks troopikas on kasutusel selline segakultuur: kookospalm kõige kõrgemas rindes, keskmises mõni banaaniliik ning ananass, ingver või liblikõielised kõige madalamas rindes.
Segaviljelus sobivalt välja valitud taimeliikidega soodustab elurikkust, pakkudes elupaika putukatele ja mullaorganismidele, mida monokultuurses keskkonnas ei esine. See aitab ka piirata taimekahjurite puhanguid, sest esineb rohkelt mitmesuguseid kahjuritest toituvaid kiskjaid. [5] Taimede kasvukoha suurem heterogeensus aitab suurendada tõkkeid, mis takistavad kahjurite levikut.
Segaviljeluse liigid:
- Juhusliku asetusega segaviljelus, kus valitud taimeliigid paiknevad läbisegi.
- Reas segaviljelus, kus liigid paiknevad vahelduvates ridades (suurte taimede vahele mahub ka mitmeid ridasid mõnda väiksemat taimeliiki).
- Ajalise nihkega segaviljelus, kus on läbisegi kiire- ja aeglasekasvulisi liike või eri aegadel külvatud isendeid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Improving nutrition through home gardening, Home Garden Technology Leaflet 13: Multilayer cropping, FAO, 2001
- ↑ Ouma, George; Jeruto, P (2010). "Sustainable horticultural crop production through intercropping: The case of fruits and vegetable crops: A review". Agriculture and Biology Journal of North America 1 (5): 1098–1105.
- ↑ Trenbath, B.R. 1976. Plant interactions in mixed cropping communities. pp. 129–169 in R.I. Papendick, A. Sanchez, G.B. Triplett (Eds.), Multiple Cropping. ASA Special Publication 27. American Society of Agronomy, Madison, WI.
- ↑ Mt. Pleasant, Jane (2006). "The science behind the Three Sisters mound system: An agronomic assessment of an indigenous agricultural system in the northeast". In John E. Staller, Robert H. Tykot, and Bruce F. Benz. Histories of maize: Multidisciplinary approaches to the prehistory, linguistics, biogeography, domestication, and evolution of maize. Amsterdam. pp. 529–537.
- ↑ Miguel Angel Altieri; Clara Ines Nicholls (2004). Biodiversity and Pest Management in Agroecosystems, Second Edition. Psychology Press.