Sadestamine (keemia)
Keemias tähendab sadestamine või sadenemine lahuses tahke faasi (sademe) moodustumist keemilise reaktsiooni tagajärjel. Aine sadenemine toimub, kui keemilises reaktsioonis tekib lahustumatu või vähelahustuv aine.
Sademe moodustumine tuleneb aine lahustuvusest, mida mõjutavad ka temperatuur ja rõhk. Sadenemine saab toimuda, kui aine kontsentratsioon lahuses ületab lahustuvuse. Kiiresti toimub see üleküllastunud lahusest.
Sadestamisel lisatakse lahusele gaasilist, vedelat või tahket reaktiivi – sadestit, mis moodustab eraldatava komponendiga/komponentidega raskesti lahustuva ühendi. Sadestusmeetodit kasutatakse keemilise mahtanalüüsi meetodina ja ainete lahutamiseks. Sadenemise saab esile kutsuda ka nn antisolvendi (see on solvent, milles reaktsiooniprodukt on lahustumatu, näiteks etanooli lisamine vesilahusele) lisamisega.
Klassikaline sadestusreaktsioon on AgCl sademe (s = solid = tahke) teke AgNO3 vesilahusele KCl lisamisel (aq = aqueous solution = vesilahuses):
- AgNO3 (aq) + KCl (aq) → AgCl (s) + KNO3 (aq)
Kui sademes on osakesed vähe liitunud ja kerged, siis jäävad need hõljuma suspensioonina.
Sade eraldatakse lahusest setitamise ja dekanteerimisega, filtrimisel või tsentrifuugimisel.