Sügelised
| Sügelised | |
|---|---|
| Scabies | |
 | |
|
Sügeliselest Sarcoptes scabiei | |
| Klassifikatsioon ja välisallikad | |
| RHK-10 | BB.86 |
| RHK-9 | 133.0 |
| DiseasesDB | 11841 |
| MedlinePlus | 000830 |
| eMedicine | derm/382 emerg/517 ped/2047 |
| MeSH | D012532 |
Sügelised (ladina keeles scabies) on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Parasiit kaevub epidermisesse, liigub mõni sentimeeter ja põhjustab käikudesse munedes tugevat sügelust.
Sügelistesse nakatumine toimub vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega, tavaliselt seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel.
Tüüpiliseks kaebuseks on õhtune nahasügelus, mis algab 3-6 nädala möödumisel nakatumisesteriti. Sügelus teikib enamasti peale voodisse heitmist, kuna sügelislestad muutuvad soojas keskkonnas aktiivseks. Nahale tekib iseloomulik lööve, paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda mädase nahapõletikuga. Lööve on peenpapuloosne ja paikneb eriti sõrmede vahel, alakõhul, genitaalidel, reitel ja kätel, kuid võib levida ka igale kehaosale. Imikutel võivad olla haigusest haaratud pea, kael ja nägu. Lööbe lähedal on sageli näha peeneid looklevaid jooni – sügeliskäike, mis on kuni 10 mm pikkused, hallikat või pruunikat värvi. Esinevad ka kraapimisjäljed ning koorikud. Sügeliste lööbepiirkonda tekib sageli sekundaarne infektsioon ja ekseem. Tavaliselt esineb sügelemine mitmel perekonnaliikmel.
Diagnoos. Haigust diagnoositakse tüüpiliste alade hoolika uurimise tulemusena, parasiiti võib nõelaga kraapida ka katteklaasile ja mikroskopeerida.
Raviks kasutatakse Heksidiin ja Permitriin salve, millega määritakse kogu keha, välja arvatud pea. Sügelus võib kesta 1-2 (4-6) nädalat ja ravi ajal isegi halveneda, ka siis kui ravi on efektiivne. Haigus on ravile hästi alluv.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Evelin Jõemägi. Sügelised ei ole pesemata inimese haigus, Maaleht Online, 25. märts 2010