Robert I (Lääne-Frangi kuningas)
Robert I (15. august 866 – 15. juuni 923 Soissons) oli Lääne-Frangi kuningas aastatel 922–923.
Robert vanem vend Odo oli Lääne-Frangi kuningas aastatel 888–898.
Aastal 911 sai Neustria Robert Neustria markide markkrahviks ja võttis tiitli demarchus. Esialgu oli kaks marki, üks bretoonide ja teine viikingite vastu, mida sageli kutsuti vastavalt Bretooni mark ja Normanni mark.
Tema perekond, hilisemad Kapetingid (Hugues Suur, 922–956 ja Hugues Capet, 956–987), valitses kogu Neustriat aastani 987, kui Hugues Capet valiti kuningaks. Venna surma järel ei nõudnud Robert trooni endale, kuningaks sai Charles III. Umbes 921. aastal kasvas rahulolematus Charlesi üle, ta pagendati ning 29. juunil 922 krooniti kuningaks Robert.
Kui läänefrangid Charlesi 922. aastal kukutasid, jäi Charles III Lihtsameelne Lotharingias kuningaks, kust ta püüdis aastal 923 oma teist kuningriiki tagasi vallutada. Charles kogus sõjaväe ning asus vastulöögile, ta püüti kinni ja vangistati, kus ta 929. aastal suri. 15. juunil 923 toimunud lahingus Robert hukkus.
Isiklikku ja järglased
[muuda | muuda lähteteksti]Robert oli kaks korda abielus. Esimese naisega sündis tal kaks tütart ning teisega poeg Hugues Suur ja tütar.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Neustria
- Prantsusmaa keskaegsed:
- Bretagne'i hertsogkond
- Normandia hertsogkond
- Burgundia hertsogkond ja Burgundia kuningriik
- Akvitaania hertsogkond
| Eelnev Charles III Lihtsameelne |
Lääne-Frangi kuningas 922–923 |
Järgnev Louis IV Meretagune |