Petšeneegid

Petšeneegid olid petšeneegi keelt kõnelnud turgi rändhõimud. Mitmete uurijate arvates kuulus petšeneegi keel turgi keelte oguusi rühma

Antropoloogiliselt oli petšeneegid kaasaegsete kirjelduste kohaselt europiidid.

Balkani ja petšeneegide alad, ca 965. aastal

Esimest korda on petšeneege mainitud Hiina allikates 7. sajandil. Siis elasid nad Sõr-Darja ääres. Naaberrahvaste survel alustasid nad millalgi aastatel 790–850 lääne poole rändamist. 889. aastal ületasid nad Volga. 895. aastal saavutasid nad koos Bulgaaria tsaari Simeon I-ga võidu Musta mere põhjarannikul Etelközis elanud ungarlaste üle, kes seejärel suundusid üle Karpaatide tänapäeva Ungari territooriumile.

Petšeneegide khanaat, ca 1015. aastal

Petšeneegide alad, ca 1030. aastal

10. sajandil võitlesid petšeneegid Kiievi-Vene ja Kasaari kaganaadiga. Pärast Kasaari kaganaadi purustamist Svjatoslav I poolt 965. aastal saavutasid petšeneegid võimu Volgast lääne pool asuvate stepialade üle. 968. aastal piirasid nad Kiievit, kuid ei suutnud seda vallutada. 972. aastal tapsid nad Kiievi-Vene suurvürsti Svjatoslav I, kes pöördus tagasi sõjakäigult Bütsantsist.

1036. aastal said petšeneegid Jaroslav Targalt lüüa. 11. sajandi keskpaiku liikusid nad kumaanide survel lääne poole Doonau äärde. 1091. aastal lõid bütsantslased Alexios I-se juhtimisel koos kumaanidega Bütsantsi riiki tunginud petšeneege Maritsa jõe orus (tänapäeva Lõuna-Bulgaaria) Levounioni lahingus.

Valahhias eksisteeris viimane petšeneegide riik kuni 1171. aastani, mil kumaanid selle vallutasid.

2. aastatuhande alguses kaotasid nad oma etnilise identiteedi ja assimileerusid teiste rahvaste, eelkõige ungarlaste ja bulgaarlaste sekka. Osadest petšeneegidest kujunesid gagauusid. 15. sajandil võtsid Ungaris mõned inimesed perekonnanimeks Besenyö, mis on petšeneegide nime ungarikeelne vaste.