Partisan

Partisan ehk siss on enamasti kohalik elanik, kes võitleb vastase vastu kas iseseisvalt või üksuse koosseisus vastase valduses oleval territooriumil. Termin võib viidata vastupanuliikumise elementidele, mis vastustasid Saksamaa valitsemist mitme maa üle Teise maailmasõja käigus, või nendele, kes võitlesid pärast sõda nõukogude võimu vastu Ida-Euroopas.

Terminit "partisan" kasutas esimest korda Johann von Ewald oma raamatus "Uurimus partisanide sõja kohta" (1789). Von Ewald oli džuutide vägede veteran, kes sõdis Ameerika revolutsiooni sõjas, ning oli silmisti "korrapäratu" sõjaga 19. ja 20. sajandil. Esialgset partisanisõja mõistet kasutati kui treenitud abilised, kes tegutsevad vaenlase tagalas, et katkestada sidet, rünnata logistilisi varusid, ning meelitada vaenlase väed eesliinilt.

Partisanid erinesid 19. sajandi keskel oluliselt rüüstavast ratsaväest või osaliselt organiseeritud geriljavägedest. Vene partisanid mängisid olulist osa Napoleoni allakäigus. Nende raevukas vastupanu ja kangekaelsed rünnakud sundisid teda 1812. aastal Venemaalt lahkuma.

Nõukogude partisanid, eriti need, kes tegutsesid Valgevenes, suutsid Saksa vägesid tõhusalt tülitada ja takistasid nende operatsioone. Tulemusena kehtestati taas nõukogude võim sügaval Saksa territooriumil. Mõned partisanid kasvatasid isegi vilja ja kariloomi toiduks. Kommunistlikud Jugoslaavia partisanid juhtisid ühte väge, et vabastada nende riik 1944. aastal.

Kui okupeerija või ründaja võib kutsuda partisane "geriljadeks" või "terroristideks", siis on teada, et erinevalt terroristidest on partisane peetud seaduslikult riigi relvajõu vormirõivastuses olevateks liikmeteks, kes võitlevad oma riigi vabastamise eest välisründajate poolt.

Vaata ka