Olav Männi
| Olav Männi | |
|---|---|
| Sündinud |
19. november 1925 Tallinn |
| Surnud |
3. november 1980 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Tartu Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | skulptor, pedagoog |
| Tuntud teoseid |
|
Olav Männi (19. november 1925 Tallinn – 3. november 1980 Tallinn) oli eesti skulptor.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1945. aastal Tartu 5. keskkooli. Õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaverimängu ning 1944–1950 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Anton Starkopfi ja Johannes Hirve juhendamisel skulptuuri.
1950–1954 oli Männi Leningradis NSV Liidu Kunstiakadeemia Ilja Repini nimelise maali- skulptuuri- ja arhitektuuri instituudi aspirant ja sai kunstiteaduse kandidaadi kraadi (kompositsiooni "M. Kalinin Tallinna tehases"[1] eest). Töötas 1954–1980 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna (aastast 1964 dotsent, aastast 1968 professori kohusetäitja; aastast 1977 skulptuurikateedri juhataja). Näitusedebüüdi tegi 1949. aastal õpilastööna valminud "Peet Vallaku portreega".[2] 1951. aastast Kunstnike Liidu liige.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Algul lõi naturalistlikult detailirikkaid figuurikompositsioone, mille üks tuntumaid näiteid on "Vürst Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel" (1950). Teos valati 1956 pronksi ning 1980. aastast asub see Kassitoomel Oru tänava äärsel künkal. Varase loomingu laadi jätkab ka nüüdseks kohalt eemaldatud Narva V. I. Lenini monument (1957, pronks, graniit, arhitekt Ilmar Bork).
1960. aastail valmis Olav Männilt rohkesti figuuriplastikat, sh metallkonstruktsioon "Heinaritsikas" (1963, messing, raud), tahuliste vormidega "Rahutuvid" (1964, kunstkivi, Tartu Kunstimuuseum) ja selge rütmilise ülesehitusega "Monumentaalpropaganda" (1970, pronks, Eesti Kunstimuuseum).
Korduvalt on kunstnik jäädvustanud liikumismotiive ("Kiigel", 1956, kips). Loonud Eesti esimese mobiili "Karussell" (1967, metall, Eesti Kunstimuuseum). Abstraktsele vormikeelele viitavad "Kompositsioon" (1969, dolomiit) ja "Tilk" (1973, tina, baberiit, Eesti Kunstimuuseum).
On loonud ka portreeskulptuure: "Voldemar Panso" (1962, kips, Teatri- ja Muusikamuuseum), "Vladimir Alumäe" (1965, kips, EKM), kaksikportree "Vennad" (1971, tinasulam raudarmatuuril, EKM) "Rudolf Tobias" (1973, pronks, EKM) ning Kohtla-Järve monument "Au tööle!" (1967, betoon, dolomiit, arhitekt Udo Ivask).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.muis.ee/museaalview/3289099
- ↑ Omakäeline elulugu. Kunstnike kirjad, vastused ankeedile. Skulptuur A-Õ. EKMA.136.13.10/34
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- EKABL, 1996. Lk 331