Oignies

Oignies
[ waɲi ]
pikardi Ongnies
Pindala: 5,5 km²
Elanikke: 10 210 (1.01.2021)
Koordinaadid: 50° 28′ N, 3° 0′ E

Oignies on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Oignies asub 16 km Lensist kirdes, teede D46 ja D160 ristumiskoha ümbruses. Valda läbib Autoroute A1, piki metsa ja järvedega täidetud pargiala.

• 
  Kaevandus 9 - 9 Oignies's
• 

Ajalugu

Iidsetel aegadel

Oignies' linn näib olevat asustatud juba varakristlikul ajal. Siis oli see tuntud kui Ongniacume.

Kivisöe avastamine

Mme De Clercqi lossi territooriumil avastas insener Mulot 7. juunil 1842 kivisöe olemasolu, mis oli piirkonna jaoks majanduslik kingitus, mis arendas seejärel välja tohutu kaevandustööstuse. See oli esimene kivisöeavastus selles piirkonnas.

Maailmasõjad

Esimese maailmasõja ajal okupeerisid linna sakslased. Vahetult enne territooriumilt taandumist 1918. aasta oktoobris hävitasid nad linna ja söekaevandused.

Ajavahemikus 28. maist 1940 kuni 2. septembrini 1944 oli linn taas kord Natsi-Saksamaa vägede poolt okupeeritud. Vahetult pärast saabumist põletasid okupatsiooniväed 380 maja ja tapsid 80 tsiviilisikut kättemaksuks ägeda vastupanu eest, mida nad Patarei sillal kohtasid.

1919. aastal saabus Oignies'i Georges Clemenceau, kes annetas Croix de guerre. 1948. aastal saabus François Mitterrand'i saatel linna Vincent Auriol, kes annetas linnale taas kord risti. Ta avas 28. mail 1940 mahalastud 80 inimest meenutava mausoleumi ja kuulutas Oignies'i "Ville Martyre'iks" (märtrilinn).

Söekaevandamise lõpp

21. detsembril 1990 tõsteti Oignies'i šahtist 9 üles viimane veok kivisütt. See palju tähelepanu saanud sündmus tähistas söekaevandamise lõppu kogu Põhja-Prantsusmaal.

Tuntud inimesi

• Guy Drut (1950–), olümpiavõitja 110 m tõkkejooksus 1976. aasta suveolümpiamängudel Montréalis.
• Michel Jazy (1936–2024), olümpia hõbemedalist 1500 m jooksus 1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas.
• Püha Maria Oignies'st, 13. sajand.

Huviväärsused

Kivisöekaevandus

• St. Barthélemy kirik, pärast Esimest maailmasõda koos enamusega linnast uuesti üles ehitatud.
• Kivisöekaevandamise muuseum.
• Loss, pärineb 16. sajandist.
• Sõjamälestusmärk.

Sõpruslinnad

• Buxton, Inglismaa, aastast 1940.
• Mutterstadt, Saksamaa, aastast 2004