Mississippi

See artikkel räägib Põhja-Ameerika jõest; Ameerika Ühendriikide osariigi kohta vaata artiklit Mississippi osariik, teiste tähenduste kohta lehekülge Mississippi (täpsustus).

---

Mississippi
Mississippi jõgi Fire Pointi kohal Iowa osariigis Mississippi jõgi Fire Pointi kohal Iowa osariigis
Lähe	47° 14′ 23″ N, 95° 12′ 27″ W
Suubub	Mehhiko lahte 29° 9′ 13″ N, 89° 15′ 3″ W
Valgla pindala	3 268 000 km²
Pikkus	3950 km
Langus	450 m
Mississippi jõe vesistu Mississippi jõe vesistu

Mississippi (varem eesti keeles kasutatud nimekuju Mississipi; odžibvei keeles 'suur jõgi') on läbi Põhja-Ameerika keskosa voolav ja Mehhiko lahte suubuv jõgi. Jõe vesistu hõlmab Ameerika Ühendriikide 30 osariigi ja Kanada kahe provintsi alasid.

Jõe pikkus on 3950 km, koos Missouriga 6420 km, jõe valgla hõlmab umbes 3 268 000 km².

Etümoloogia

Põlisrahvaste nimetused

• hinónoʼeitííti keeles Beesniicie
• pawnee keeles Kickaátit
• tsėhésenėstsestȯtse keeles Ma'xeé'ometāā'e
• myaamia keeles Mihsi-siipiiwi
• ojibwe keeles Misi-ziibi
• dakȟótiyapi keeles Mníšošethąka
• cáuijògà keeles Xósáu

Kulg

Ülem-Mississippi

Algab Minnesotast, läbib ülemjooksul moreenkõrgustikke, soid ja järvi, Altonist alamal suubub suhteliselt selgeveelisse Mississippisse kollakaveeline setterikas Missouri (nende veed on eristatavad ühinemiskohast veel mitmesaja kilomeetri kaugusel).

Kesk-Mississippi

Uppumisohus New Orleansi linna siluett Mississippi suudmealal

Cairos suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi Ohio. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25 km lai. Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai, New Orleansi kohal 2,5 km, sügavus 15–30 m.

Alam-Mississippi

Alamjooksul on jõgi väga looklev, on palju soote. Suurimad lisajõed on Arkansas ja Red River. Üleujutuste vältimiseks ääristavad jõe kaldaid tammid.

Suue

New Orleansi lähedal moodustab Mississippi linnujalakujulise delta. Jõgi kannab Mehhiko lahte aastas 360–450 miljonit tonni setteid, seetõttu suureneb delta pidevalt. Selle sadade jõeharude ja soiste saarte labürindist eristub viis suurt jõeharu: edela-, lõuna-, kagu-, kirde- ja põhjaharu. Veerikkaim on edelaharu, kuid laevaliiklus toimub peamiselt kanaliseeritud lõunaharul.

Veetase

Mississippi hüdrograaf Vicksburgis

Mississippile on omane veetaseme suur kõikumine ja üleujutused. Suurvesi on kevadel ja suvel, suurim vooluhulk 50 000 – 80 000 m³/s, vähim 3000–5000. Eriti katastroofiline üleujutus oli 1937, kui veetase tõusis Cairos 17 m ja 75 000 inimest jäi peavarjuta.

Transport

Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Ta läbib kogu riigi põhjast lõunasse, jõgikond hõlmab 31 osariiki, laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. Kanalite ja jõgede kaudu on Mississippi ühenduses Suure järvistuga, Mississippi suudmest ülesvoolu on laevasõidu tarbeks rajatud 26 lüüsi. Merelaevadele on Mississippi laevatatav Baton Rouge'ini (üsna vähe).

Vaata ka

• Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik

Kirjandus

• Mark Twain, "Elu Mississippil". Tõlkinud Lauri Pilter. Tänapäev, Tallinn 2006. ISBN 9985-62-414-9