Mihhail Koltsov

Mihhail Koltsov pärast arreteerimist NKVD-s 1938. aastal

Mihhail Koltsov (vene Михаил Ефимович Кольцов, sünninimi Moissei Fridljand, vene Мойсей Хаимович Фридлянд; 12. juuni (vkj. 31. mai) 1898 Kiiev – 2. veebruar 1940 Moskva) oli juudi rahvusest Vene ajakirjanik ja publitsist.

Mihhail Koltsov oli pärit juudi kingsepa perekonnast. 1915. aastal asus ta õppima Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudis. Ta osales Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioonis ning Vene kodusõjas. Venemaa Kommunistlikku (bolševike) Parteisse astus 1918. aastal. 1920–1922 töötas ta Moskvas Välisasjade rahvakomissariaadi pressiosakonnas. Oli alates aastast 1923 ajalehe Pravda alaline kaastööline. 1923–1938 oli ta ajakirja Ogonjok toimetaja ja 1934–1938 ajakirja Krokodil toimetaja.1936–1937 oli ta Pravda kirjasaatja Hispaanias kajastades Hispaani kodusõja sündmusi. Lisaks oli ta Hispaania Kommunistliku Partei Keskkomitees ja Hispaania valitsuses poliitiline nõunik. 1937. aastal autasustati teda Punatähe ordeniga. 1938. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja Vene NFSV Ülemnõukogu liikmeks.

NKVD arreteeris Mihhail Koltsovi 14. detsembril 1938. 1. veebruaril 1940 mõisteti surma ja lasti järgmisel päeval maha. Rehabiliteeriti postuumselt 1954. aastal.

Graafik ja karikaturist Boriss Jefimov (1900–2008) oli Mihhail Koltsovi vend.

Eesti keeles on 1958. aastal ilmunud Mihhail Koltsovi valimik "Ajaloost ja argipäevast" ja 1961. aastal "Hispaania päevik".