Mine sisu juurde

Mikojan-Gurevitš MiG-29

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt MiG-29)
MiG-29
Serbia MiG-29
Tüüp hävituslennuk
Tootja Mikojan
Riik  Nõukogude Liit
 Venemaa
Esmalend 6. oktoober 1977
Võeti kasutusele august 1983
Põhikasutajad Venemaa
Ukraina
India
Muud kasutajad muud kasutajad
Tootmisaastad 1981–
Toodanguarv 1600+[1]
Ühe maksumus 11 mln dollarit (MiG-29B, 1999)[2][3]
22 mln dollarit (MiG-29C, 2013)[4]
Variandid

Mikojan-Gurevitš MiG-29 (vene keeles Микоян и Гуревич МиГ-29; NATO koodnimega Fulcrum) oli Nõukogude Liidu ja on Venemaa kahemootoriline mitmeotstarbeline reaktiiv-hävituslennuk.

Selle konstrueerimist alustati 1974. aastal, esmalend toimus 6. oktoobril 1977. Konstrueerimise ajendiks oli hävitajate F-15 ja F-16 võtmine Ameerika Ühendriikide relvastusse. Esimese sarja MiG-29 olid varustatud tugevdatud teliku ning rajal ruleerimisel eest suletavate mootorite õhukanalitega ja tiiva peal avatavate õhukanalite lisaavadega, mistõttu lennukiga sai ohutult õhku tõusta ka risustatud rajalt. Hiljem sellisest lahendusest loobuti.[5]

MiG-29 pardarelvaks on statsionaarne 30 mm automaatkahur ning kuus tiivaalust pülooni relvastuse (pommid, raketid) ja konteinerite riputamiseks.[5]

Ülevaade

[muuda | muuda lähteteksti]

MiG-29 tiiva noolsus on 40°, kere lähedal liitub tiivapoolte esiservale etteulatuv suurema noolsusega lisand (LERX ehk leading edge root extension). Pikipüsivuse parendamiseks on MiG-29 varustatud kahe kiiluga.[6] 

Lennuki juhtimist kergendab hüdrauliline servosüsteem ja autopiloot SAU-451 juhtimisega kõigi kolme ruumitelje suhtes, elektrooniline juhtimine (ingl fly-by-wire) puudub. Vaatamata sellele on MiG-29 märkimisväärselt hea juhitavusega. Lennuki kandevkonstruktsioon koosneb peamiselt duralumiiniumsulamitest ja vähesel määral komposiitmaterjalidest, mis tagavad lennukile kuni 9 g raskuskiirenduse taluvuse. Juhise piirajad aitavad ära hoida g piiride ületamise, neid saab vajadusel eemaldada.[7]

MiG-29 on kaks Klimov RD-33[8] turboventilaatormootorit, mis annavad kütusevarul lennuraadiuse 1500 km, lisapaakidega 2100 km.[9]

Kabiin

[muuda | muuda lähteteksti]

Kabiinis asub juhtkang (juhis) tavapäraselt keskel, lenduri vasaku käe all asuvad mootorite pöörete reguleerimise hoovad. Piloot istub Zvezda K-36DM[10] katapulteeritaval istmel (ingl ejection seat) [11], millel on märkimisväärselt head ohutuse näitajad lennukist katapulteerumisel.

Kabiinis on esiklaasikuvarid läbipaistvad abikuvarid (ingl head-up display, HUD), mis lihtsustavad näidikute jälgimist, kuna jäävad lenduri vaatevälja. Lenduri kiivrile kinnitub Shchel-3UM ekraan, kuid puudub HOTAS ehk käed-juhtimiskangil-süsteem. Näidikud ja juhtseadmed kabiinis on asetatud nii, et sarnaneksid varasematele MiG-23 ja teistele Nõukogude Liidu lennukitele. Vaatamata sellele avaneb lendurile tänu MiG-29 kabiini kupli suuremale klaaspinnale palju laiem vaateväli kui varasematel Nõukogude/Vene hävituslennukitel.[7]

Relvastus

[muuda | muuda lähteteksti]

MiG-29 relvastusse kuulub üks GŠ-30-1[12] 30 mm kahur. Algsesse MiG-29 automaatkahuri laskemoonasalve mahtus 150 mürsku/laengut, hiljem asendatusse mahtus 100 mürsku.

Esimese sarja MiG-29B ei saanud kahurist tulistada, kui kere alla oli riputatud lisakütusepaak, sest see piiras hülsside eemaldumist tulistamisel. See puudus parandati uuema MiG-29S lennuki arendusel. Lennuki keresse sai paigaldada kas 1150-liitrise paagi, ühe Võmpel R-27 (AA-10 “Alamo”) keskmise laskeraadiusega raketi või kobarlahingumoona ja rakette. Püloonidele kinnitati üldjuhul R-73 (AA-11 “Archer”), kuid ka R-60 (AA-8 “Alphid”). Veel oli võimalik paigutada üks 1500-liitrine lisakütusepaak kerealusele püloonile kahe mootori vahel.[7]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Liit

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude Liit tõi MiG-29 esimest korda Lääne avalikkuse ette esitluses Soomes 2. juulil 1986. Kahte MiG-29 esitleti Farnborough' lennundusnäitusel Suurbritannias 1988. aasta septembris. Järgmisel aastal esitleti hävitajat Pariisi lennundusnäitusel, kus sellega juhtus õnnetus juba esimesel näitusenädalal. Pariisi lennundusnäitus oli teine kord, kui Nõukogude Liit pani välja oma hävituslennuki, esimene kord oli see aastal 1930. Lääne selle ala asjatundjatele tekitas MiG-29 elevust.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist leidsid MiG-29 peamiselt kasutust äsja moodustatud Venemaa õhujõududes.[7]

Venemaa

[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aasta juulis lendasid õhus kokku kaks Venemaa õhujõudude MiG-29-t Royal International Air Tatoo lennundusnäitusel[13]. Maa peal inimestest keegi vigastusi ei saanud, mõlemad piloodid katapulteerusid lennukist ja maandusid langevarjuga edukalt. Venemaa õhujõud koondasid kõik enda MiG-29-d pärast õnnetust Siberis 17. oktoobril 2008. Pärast teist õnnetust MiG-29-ga Lääne-Siberis detsembris 2008 tunnistati, et MiG-29 hävitajad ei vasta Venemaa õhujõudude nõudmistele. MiG-idest loobumisel oli suur osa ka lennukite vanusel, hinnanguliselt umbes 70% neist olid lendamiseks liiga vanad. MiG-29 ei ole tehtud uuendusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kuna otsustati uuemate lennukite Su-27 ja MiG-31 kasuks.

4. veebruaril 2009 jätkati uuesti Venemaa õhujõududes lende MiG-29-ga, kuid märtsis nõudsid Venemaa lennuväe esindajad MiG-29 parandustöid ülevaatusel avastatud detailide korrosiooni tõttu. Umbes 100 MiG-29 tehti korda, et lende jätkata. Venemaa õhujõud hakkasid moderniseerima MiG-29-t oma eelneva ja tavapärasema MiG-29 SMT tasemele. Kuigi Alžeeria lükkas tagasi 35 MiG-29SMT/UBT tellimuse, andis Venemaa sisse tellimuse luua 16 uut moderniseeritud MiG-29SMT-d 14. aprillil 2014, eeldades need valmis saada aastaks 2017.

4. juulil 2015 sattus MiG-29 õnnetusse Astrahani õppuste käigus. Kuu hiljem sattus järgmine MiG-29 õnnetusse Kuštševskaja küla lähedal Krasnodari krais. Piloot katapulteerus turvaliselt. Järgnevalt juhtus veel hulk õnnetusi 2015. aastal, õnnetuste põhjuseks loeti vähest lennupraktikat.[7]

Tehnilised andmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Meeskond: 1
  • Pikkus: 17,37 m
  • Tiivaulatus: 11,4 m
  • Tiiva pindala: 38,06 m²
  • Kõrgus: 4,73 m
  • Tühimass: 11,0 tonni
  • Suurim stardimass: 21,0 tonni
  • Mootor: tõukejõud 2 × ca 50 kN, Klimov RD-33, turboventilaator
    • tõukejõud järelpõlemisel 2 x 81,4 kN (8300 kgs)
  • Kiirus: 2400 km/h (Mach 2,25) soodsal kõrgusel
    • 1500 km/h (Mach 1,25) merepinna tasandil
  • Tegevusraadius: 700 km
  • Lennukaugus: 2900 km
  • Lennulagi: 18 000 m

Tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • MiG-29 1982 – (9.12) NATO-koodnimi Fulcrum-A
  • MiG-29A 1988–1991 (9.12A) ekspordiks Varssavi pakti maadele (Bulgaaria, Poola, Rumeenia, SDV ja Tšehhoslovakkia).
  • MiG-29B 1986 – (9.12B) Varssavi pakti maadele
  • MiG-29 1986 – (9.13)
  • MiG-29UB 1982 – (9.51)
  • MiG-29S 1991 – (9.13S)
  • MiG-29S (9.12S)
  • MiG-29SE NATO-koodnimi Fulcrum-C
  • MiG-29SM (9.13M)
  • MiG-29SD 1995 – NATO-koodnimi Fulcrum-A
  • MiG-29N 1995 –
  • MiG-29NUB 1995 – MiG-29N:n kahekohaline õppelennuk
  • MiG-29M 1996 – (9.15); NATO-koodnimi Fulcrum-E, ka Superfulcrum
  • MiG-29ME
  • MiG-29SMT (9.17 MiG-20SMT-I)
  • MiG-29SMT-II (9.17-II)
  • MiG-29SMTK (9.17K)
  • MiG-29K (9.31); NATO koodnimi Fulcrum-D
  • MiG-29KU (9.62)
  • MiG-29K-2002 täiendatud MiG-29SMTK
  • MiG-29KUB Mig-29K-l põhinev õppelennuk
  • MiG-29UBT 1999 (9.51T)
  • MiG-29 OVT
  • Mig-29MU1 - Ukraina moderniseeritud modifikatsioon[14]
  • MiG-33 ehk MiG-29ME (MiG-29M-i eksportvariant)

Kasutajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Endised kasutajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]
  • MiG-35, NATO-koodnimi Fulcrum-F

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "The MiG-29 fighters family". Russian Aircraft Corporation MiG, 8. detsember 2014. Kasutatud: 11. detsember 2016.
  2. ↑ Gordon ja Davison 2005, lk 61.
  3. ↑ Md. Mamun Murtaza Sheriff. "MiG-29s to be jettisoned". Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 14.11.2014.
  4. ↑ "Multipurpose fighter MiG-29C". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2017. Vaadatud 1. juulil 2017.
  5. ↑ 5,0 5,1 MiG taas siin www.tehnikamaailm.ee, 19. märts 2006 (vaadatud 03.07.2017)
  6. ↑ "LERX".
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 "Mikoyan MiG-29".
  8. ↑ "Klimov RD-33 turbofan".
  9. ↑ "Airforce Technology".
  10. ↑ "Zvezda K-36DM".
  11. ↑ "ejection seat".
  12. ↑ "Gryazev-Shipunov GSh-30-1".
  13. ↑ "Royal International Air Tattoo".
  14. ↑ 14,0 14,1 "ЛДАРЗ" ПЕРЕДАВ УКРАЇНСЬКИМ ЛЬОТЧИКАМ ДВА МОДЕРНІЗОВАНИХ ВИНИЩУВАЧА МІГ-29МУ1 – ВІДЕО - Ukroboronprom, 01.08.2018
  15. ↑ Повітряні Сили "засвітили" рідкісний МіГ-29МУ1 з "таємничою" модифікацію Р-27 (відео) (vaadatud: 08.08.2022)

Allikad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Gordon, Yefim; Peter Davison. (2005) Mikoyan Gurevich MiG-29 Fulcrum. North Branch, Minnesota: Specialty Press. ISBN 978-1-58007-085-0.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mikojan-Gurevitš_MiG-29&oldid=6712785"