Maakasutus
Ilme
Maakasutus on mingi maa-ala kasutamine mingil kindlal otstarbel.
Mõnes käsitluses peetakse maakasutust looduskasutuse alaliigiks, eristades maa-alade ehk territooriumi kasutust ja mullakasutust[1].
Paljudes riikides on oma riigi maakasutus reguleeritud maaseadustega.
Peamised maakasutuse viisid ja nende osatähtsus maailmas:
- Põllumaa – söögitaimede kasvatamiseks – 11%
- Rohumaa (niit ja karjamaa) – heina saamiseks ja koduloomade karjutamiseks – 23%
- Mets – puide hankimiseks – 28%
- Asulad, teed jms – loodusest võetud maa inimtegevuse poolt – 3%
- Väheproduktiivne või harimiskõlbmatu maa (jääkõrbed, tundra, mäestikud, kõrbed jms) ja siseveekogud (jõed ja järved) – 35%
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M).