Louis Armstrong

Louis Armstrong (1953)

Louis Daniel Armstrong (4. august 1901 New Orleans, Louisiana – 6. juuli 1971 Queens, New York) oli USA džässtrompetist ja laulja.

Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas Armstrong juba 1920. aastate algul, tehes stuudiolindistusi oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas džässi arengule suurt mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas ka improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele.

Armstrongi karismaatiline lavakäitumine ja hääl on tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Karjääri lõpul 1960. aastatel peeti teda mitte ainult džässi, vaid kogu popmuusika mõjutajaks. Ta oli üks esimesi mustanahalisi meelelahutajaid, kellel õnnestus edu saavutada nii, et nahavärv jäi teisejärguliseks. See võimaldas talle pääsu Ameerika ühiskonna kõrgematesse ringkondadesse, kuhu mustanahalistel tavaliselt asja ei olnud. Kuigi ta ei politiseerinud oma rassi kunagi avalikult, oli ta võrdsete õiguste pooldaja.

Armstrong oli vabamüürlane ja kuulus Montgomery looži nr 18.

Elulugu

Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Ta on öelnud, et pole kindel, millal ta sündinud on. Ta tähistas sünnipäeva 4. juulil. Isa William Armstrong jättis perekonna maha ja läks teise naise juurde, kui Louis oli veel laps. Ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. Viieaastaselt naasis ta elama ema juurde, isa nägi ainult paraadidel. Armstrong ise hääldas oma nime [luuis] (inglise keeles kirjutatuna Lewis). Paljud saatejuhid, fännid ja tuttavad, sh abikaasa Lucille kutsusid teda aga nimega [luui] (inglise keeles kirjutatuna Louie). 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti tema nimeks Lewie. Rahvaloenduse ja ristimisdokumentide järgi tal teist eesnime polnud, kuigi 1949. aastal nimetas ajakiri Time selleks Danieli.

11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kellega laulis tänavatel. Kornetimängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima. Tööd sai ta leedu-juudi päritolu Karnofskyte perekonnas, kus teda koheldi nagu oma pere liiget, teades, et ta kasvas isata. Armstrong kirjutas hiljem Karnofsky perekonnast memuaare, kus kirjeldas, kuidas perekonda juutidena teiste valgete poolt diskrimineeriti. Armstrong täiustas oma kornetimänguoskust New Orleansi värviliste kodutute majas, kuhu sattus korduvalt korrarikkumiste tõttu. Professor Pete Davis hakkas iseõppinud Armstrongi õpetama ja talle distsipliini sisendama.

19. märtsil 1918 abiellus Armstrong Daisy Parkeriga, nad lapsendasid kolmeaastase poisi Clarence Armstrongi, kelle ema, Armstrongi nõbu Flora, oli äsja surnud. Clarence Armstrong oli varases nooruses saadud peavigastuse tagajärjel puudega ja Armstrong hoolitses tema eest kogu ülejäänud elu. 20-aastaselt õppis Armstrong nooti lugema ja ta oli üks esimestest džässmängijatest, kes lisas muusikale oma iseloomu ja stiili.

1922 kolis ta Chicagosse, kuhu teda kutsus õpetaja Joe Oliver, et liituda kooslusega King Oliver and His Creol Jazz Band. Selles bändis teenis ta juba piisavalt, et end ainult muusikaga ülal pidada. Oliveri bänd oli kõige mõjukam bänd Chicagos ja Louis elas nagu kuningas linnas, mis asus keset džässiuniversumit. Ajaviiteks kirjutas ta New Orleansi sõpradele nostalgilisi kirju. 1924. aastal abiellus ta Lil Hardin Armstrongiga, King Oliveri bändi pianistiga. Üheskoos lahkusid nad Oliveri bändist. Ta hakkas klaverimänguoskuse arendamiseks kirikus klassikalist muusikat mängima. 1924 lõpetasid Armstrong ja Oliver koostöö. Varsti sai Armstrong kutse mängida Fletcher Hendersoni orkestris. Et teiste muusikutega paremini sobituda, hakkas Armstrong mängima trompetit.

Armstrong naasis Chicagosse 1925. aastal, sest tema ja ta abikaasa arvates takistas Hendersoni orkester Armstrongi kunstilist arengut. 1938. aastal lahutas Armstrong Lilist ning mängis Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks džässpianist Earl Hinesiga.

Töötanud mõnda aega New Yorgi Connie Innis kolis Armstrong 1930. aastal Los Angelesse. Seal mängis ta New Cotton Clubis, mida külastasid tihti sellised tähed nagu Bing Crosby. 1931 mängis Armstrong oma esimeses filmis "Ex-Flame". Sama aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides. Sattunud publiku pahameele alla külastas ta New Orleansi ja vanu sõpru ning põgenes pärast üleriigilist ringreisi austajate eest Euroopasse.

USA-sse naasmise järel korraldas Armstrong mitu turneed, kuid teda kibutasid rahamured. 1938 abiellus muusik tüdruksõber Alpha Smithiga, kuid lahutas temast 1942. aastal. Juba samal aastal abiellus ta New Yorgis Cotton Clubis kohatud Lucille Wilsoniga ning asus elama Queensi New Yorgis. Järgmised 30 aastat mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis, kuhu kuulusid eri aegadel Earl "Fatha" Hines, Barney Bigard, Edmond Hall, Jack Teagarden, Trummy Young, Arvell Shaw, Billy Kyle, Marty Napoleon, Big Sid Catlett, Cozy Cole, Tyree Glenn, Barrett Deems, Joe Darensbourg ja Danny Barcelona.

Armstrong oli esimene džässmuusik, kelle pilt tükiti ajakirja Time kaanele (21. veebruaril 1949). 1964. aastal salvestas ta laulu "Hello, Dolly", millest sai tema kõige suurema äriedu saavutanud laul. Lugu jõudis esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, lükates ansambli The Beatles kohalt, mida nad olid hoidnud järjest 14 nädalat. Armstrong suri 6. juulil 1971.

Tunnustus

• 1972 – Grammy elutööauhind