Lejasciems
| Lejasciems | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Lejasciemsi vapp
| |||
| Elanikke: 514 (2015) | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 57° 17′ N, 26° 35′ E | |||
  | |||
Lejasciems (ⓘ) (teise nimega Lejasmuiža, eesti keeles ka Alamõisa, kohalikus murdes Lajasmuiža) on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Lejasciemsi valla halduskeskus. Asub Koiva jõe ääres Tirza suubumiskohas, 22 km Gulbenest loode pool.
1873. aastast oli Lejasciems alev, 1928–1939 oli Lejasciems linn.
Küla ajalooline saksakeelne nimi on Aahof.
Külas on keskkool ja raamatukogu.[1] Varem asus seal ka uhke Konstantīns Pēkšēnsi projekteeritud kirik, kuid Punaarmee pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka Lejasciemsi kirik.[2] Asulas on Lejasciemsi[3] ja Miera iela bussipeatus.[4]
Seal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[5] Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Alamõisa kirikumõisa elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.[6]
Lejasciemsis on sündinud kirjanikud Zenta Mauriņa ja Anna Sakse, NSV Liidu sõjaväelane Roberts Eidemanis ja Riia peapiiskop Zbigņevs Stankevičs.
2015. aastal oli külas 514 elanikku, 2017. aastal 493, 2022. aastal 437.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu
- ↑ Gulbenes novads
- ↑ Autotransporta direcija
- ↑ Autotransporta direcija
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2022. Vaadatud 13. augustil 2022.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2022. Vaadatud 13. augustil 2022.
- ↑ Vietvārdu datubāze
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lejasciems |