Läti rahvusväeosad
| Läti kütipolgud Latviešu strēlnieku pulki | |
|---|---|
 Läti küti munder 1916. aastal | |
| Tegev | 1915–1917 |
| Riik |
Venemaa keisririik Venemaa Ajutine Valitsus |
| Kuuluvus | Põhjarinne XII armee |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | 2 brigaadi |
| Tähtpäevad | 29. mai 1915 |
| Lahingud | |
Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915. aastast esimese maailmasõja ajal Lätimaal ja Venemaa keisririigis elanud vabatahtlikest ja mobiliseeritud lätlastest sõjaväelastest moodustatud väeosad Venemaa keisririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse relvajõudude koosseisus.
1914. aasta 1. augustil alanud Esimese maailmasõja käigus olid Saksa keisririigi väed 1915. aasta 1. aprillil tungisid Saksa keisririigi väed Kuramaale, 7. mail vallutasid Saksa väed Liepāja ning rinne peatus ajutiselt Venta jõe joonel. Juulikuus alanud uuel pealetungil, 14. juulil forsseerisid Saksa väed Venta jõe ja vallutasid 17. juulil Dobele, 18. juulil Tukumsi ja Ventspilsi ning suve lõpuks vallutasid Läti edelaosa – Kuramaa kubermangu ja Kuramaa (lätipäraselt Kurzeme) ning Saksa-Vene rindejoon oli peatunud enne Liivimaa kubermangu keskust Riia linna, Daugava jõest lääne pool. Sellel joonel toimunud lahingupiirkonna kohta on kasutatud nimetust Riia rinne.
Läti vabatahtlikest koosnevate rahvusväeosade, mis koosnesid jalaväe kütipataljonidest ja brigaadist moodustamise loa andis Venemaa keisririigi Sõjavägede Kõrgem Ülemjuhataja suurvürst Nikolai Nikolajevitš 29. mail 1915. 15. juulil 1915 kinnitati Läti vabatahtlike pataljonide põhimäärus ning moodustati ka ühiskondlik organisatsioon vabatahtlike väeosa moodustamiseks, mida juhtis Liivimaa kubermangust Venemaa keisririigi Riigiduumasse valitud Jānis Goldmanis.
1915. aastal kogunes Läti vabatahtlike pataljonidesse 6296 võitlejat, kellest moodustati 3 neljaroodulist Läti kütipataljoni, 1916. aasta mobilisatsiooni järel suurenenud isikkoosseisu põhja moodustati 1916. aasta 4. novembrist juba kaheksaroodulised Läti kütipolgud, mis jaotati kahte brigaadi. Läti rahvusväeosade isikkoosseis oli 1916. aasta lõpus 38 000 alamväelast ja 1000 ohvitseri. Valmieras asunud, 16-roodulises Läti tagavarapolgus oli 10 000 – 15 000 väljaõppel olevat sõdurit.
1916. aasta detsembris ühendati Läti kütibrigaadid Läti kütidiviisiks, mille ülemaks oli kindralmajor Augusts Ernests Misiņš, kuid Riia all toimunud Jõululahingute tulemusena suuri kaotusi kandnud ei tegutsenud ühise väeosana, vaid eraldatud polkudena eri rindelõikudes.
Juhid ja organisatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]1. Läti kütibrigaad (läti keeles 1. Latviešu strēlnieku brigāde), ülem kindralmajor Augusts Ernests Misiņš (lv):
- 1. Läti Daugavgrīva kütipolk (läti keeles 1. Daugavgrīvas latviešu strēlnieku pulks, vene keeles 1-й Латышский стрелковый Усть-Двинский полк),
- 2. Läti Riia kütipolk (2. Rīgas latviešu strēlnieku pulks, 2-й Латышский стрелковый Рижский полк),
- 3. Läti Kurzeme kütipolk (3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulks, 3-й Латышский стрелковый Курземский полк)
- 4. Läti Vidzeme kütipolk (4. Vidzemes latviešu strēlnieku pulks, 4-й Латышский стрелковый Видземский полк).
2. Läti kütibrigaad (lv), ülem polkovnik Andrejs Auzāns (lv):
- 5. Läti Zemgale kütipolk (5. Zemgales latviešu strēlnieku pulks, 5-й Латышский стрелковый Земгальский полк), ülem polkovnik Jukums Vācietis;
- 6. Läti Tukumsi kütipolk (6. Tukuma latviešu strēlnieku pulks, 6-й Латышский стрелковый Тукумский полк),
- 7. Läti Bauska kütipolk (7. Bauskas latviešu strēlnieku pulks, 7-й Латышский стрелковый Баускский полк),
- 8. Läti Valmiera kütipolk (8. Valmieras latviešu strēlnieku pulks, 8-й Латышский стрелковый Валмиерский полк).
- Läti kütivägede tagavarapolk, 1917. aasta suvest Tartus, Ülejõe linnaosa kasarmutes ja selle ümbruses, Elvas.
Läti kütipolkude bolševiseerumine
[muuda | muuda lähteteksti]1917. aasta veebruaris Vene monarhia kukutamise ja Venemaa Ajutise Valitsuse ning tööliste ja soldatite nõukogude vahel tekkinud kaksikvõimuolukorras Venemaal, toimusid Petrogradi Nõukogu poolt 27. veebruaril 1917 välja antud käskkirja nr. 1 alusel Venemaa armees ja selle rindel asuvates sõjaväeosades soldatite poolt valitavate kollegiaalsete võimuorganite Soldatite nõukogude (Sovettide) moodustamine.
1917. aasta kevadel moodustati Lätis asuvates XII armee väeosades (läti ja siberi kütivägede korpuses) soldatite nõukogud, mille esindajad kogunesid 9. märtsil Riiga, kus valiti ning moodustati esimene XII armee soldatite saadikute nõukogu täitevkomitee XII Iskosol (Искосол XII), mis aga koosnes mitte ainult alamväelaste saadikutest (Искосол, Исполком Совета солдатских депутатов) vasakäärmuslaste (Läti Sotsiaaldemokraatia ja VSDTP) pooldajatest, vaid ka allohvitseride ja ohvitseride esindajatest (Искомоф, Исполком Совета офицерских депутатов) ning nõukogu järgis esseeride-menševike poliitilist suunda: toetasid Venemaa Ajutist valitsust ning käimasoleva esimese maailmasõja jätkamist.
1917. aasta märtsis toimunud Läti kütipolkude saadikute nõupidamisel moodustati 27–29. märtsil, Läti kütipolkude ühendatud nõukogu täitevkomitee (Iskolastrel (vene keeles Исполком Обьединенного Совета латышских стрелковых полков").
1917. aasta 12. (25. ukj) mail Riias alanud Läti kütipolkude saadikute nõukogu kongressil võeti 17. (30. ukj) mail saadikute poolt Läti Sotsiaaldemokraatliku liikumise keskkomitee poolt ette valmistatud reolutsioon, milles nõuti võimu üleandmist tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogudele ja avaldati rahulolematust Venemaa Ajutise Valitsusega.