Kuršėnai

Kuršėnai
leedu	Kuršėnai
poola	Kurszany
žemaidi	Koršienā
	Kuršėnai vapp
	Pindala: 11,92 km²
	Elanikke: 10 651 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 56° 0′ N, 22° 56′ E

Kuršėnai (leedu^ⓘ) on linn Leedus Šiauliai rajoonis, Kuršėnai valla halduskeskus. Asub Venta jõe ääres merepinnast 105 meetri kõrgusel. Linna läbib Liibavi–Romno raudtee, sealt hargneb ka raudtee Kretinga suunas.

Linnas on piimakombinaat ja suhkruvabrik, seal kaevandatakse savi ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linn on vana keraamikatööstuse keskus. Vaatamisväärsusteks on aastal 1933 ehitatud katoliku kirik ja kalendrimuuseum.

Elanikkond

200 (1823)
260 (1865)
3200 (1897)
2900 (1923)
3800 (1939)
9100 (1959)
10 600 (1966)

11 588 (1970)
12 600 (1974)
13 100 (1976)
13 223 (1979)
14 793 (1989)
14 197 (2001)
11 963 (2011)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kuršėnai elanikest leedulasi 96,92%, venelasi 1,98%, mustlasi 0,17%, ukrainlasi 0,15%, poolakaid 0,13%, valgevenelasi 0,09% ja teiste rahvaste esindajaid 0,56%.^[2]

Ajalugu

Kuigi linn asub ajaloolisel žemaitide asualal, on selle nimi tulenenud ilmselt seal elanud kuralastest. Kuršėnaid on esimest korda mainitud 12. sajandil. Esimene kirik rajati sinna aastal 1523. Aastal 1561 sai Kuršėnaist alev.

Aastal 1564 hakkas asula kuuluma Despot-Zenowiczitele, pärast seda aga Pacidele. Viimased omanikud olid Gruževskised, kellele alev kuulus kuni Teise maailmasõjani.

Kuršėnai hakkas arenema XIX sajandi teisel poolel, mil valmis Liibavi–Romno raudtee. 26. juulil 1919 toimus alevi all esimene bermondtiaadi lahing Leedu territooriumil. Linnaks sai aastal 1946.