Mine sisu juurde

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Allikas: Vikipeedia

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (lühend KOK) on krooniline süvenev kopsuhaigus, mida iseloomustab hingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline ja tavaliselt pöördumatu vähenemine.

Haiguse peamised sümptomid on õhupuudus ja köha koos röga eritumisega.[1] KOK on progresseeruv haigus, mis tähendab, et see aja jooksul tavaliselt süveneb.[2] Haiguse lõppfaasis muutuvad igapäevased tegevused, näiteks kõndimine või riietumine keeruliseks.[3] Krooniline bronhiit ja emfüseem on vanemad terminid, mida kasutatakse KOK-i tüüpide kirjeldamisel.[3] Mõistet "krooniline bronhiit" kasutatakse ikka veel produktiivse köha kindlaksmääramisel, kui see esineb kahe aasta jooksul vähemalt kolm kuud igal aastal.[1]

2015. aastal mõjutas KOK umbes 174,5 miljonit inimest ehk 2,4% kogu maailma elanikkonnast.[4] Haigus esineb tavaliselt üle 40-aastastel inimestel.[3] Aastal 2015 põhjustas see 3,2 miljonit surmajuhtumit (1990. aastal 2,4 miljonit).[5][6] Üle 90% neist surmajuhtumitest esineb arengumaades.[3]

Sümptomid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige sagedasemad KOK-i sümptomid on röga eritumine, õhupuudus ja produktiivne köha.[7] Need sümptomid esinevad pikema aja vältel[8] ja tüüpiliselt halvenevad aja jooksul.[9] Ei ole selge, kas on olemas erinevad KOK-i tüübid.[10] Kuigi varem jaotatud emfüseemiks ja krooniliseks bronhiidiks, on emfüseem pigem kopsu muutuse kui haiguse kirjeldus ning krooniline bronhiit on lihtsalt sümptomite kirjeldaja, mis võivad esineda või mitte esineda koos kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega.[2]

Köha

[muuda | muuda lähteteksti]

Krooniline köha on sageli esimene haiguse väljaarenenud sümptom. Kui köha püsib (täiendavate teadaolevate asjaoludeta) kahe aasta jooksul igal aastal rohkem kui kolm kuud koos röga eritumisega, siis määratakse haigus krooniliseks bronhiidiks. See seisund võib tekkida enne, kui krooniline obstruktiivne kopsuhaigus täielikult välja areneb. Eritunud röga kogus võib muutuda tundidest päevadeks. Mõnel juhul ei pruugigi köha olla või see võib esineda ainult aeg-ajalt ja see ei pruugi olla produktiivne. Mõned KOK-iga inimesed seostavad sümptomeid "suitsetaja köhaga". Röga neelatakse alla või sülitatakse välja, sõltuvalt sageli sotsiaalsetest ja kultuurilistest teguritest. Raskekujuline köha võib põhjustada rinnakorvi roiete mõranemist või lühiajalist teadvusekaotust. KOK-i põdevatel inimestel on sageli juba pikka aega olnud "tavaline nohu".[7]

Hingeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hingeldus on sageli sümptom, mis häirib inimesi kõige enam.[11] Tüüpiliselt hingelduse kestus aja jooksul pikeneb.[7] Kaugele arenenud haigusvormi puhul toimub hingeldus ka kehaliselt mitteaktiivsel ajal ja võib pidevalt esineda.[12][13] Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel on see nii ärevuse kui ka halva elukvaliteedi allikas. Paljud kaugelearenenud KOK-i inimesed hingavad suu kaudu ja see võib mõnedel inimestel parandada hingeldust.[14][15]

Haiguse tekkimise põhjused

[muuda | muuda lähteteksti]

Suitsetamine on KOK-i kõige sagedasem põhjustaja, kusjuures sellised tegurid nagu õhusaastus ja geenid mängivad väiksemat rolli.[10] Arengumaades on tavaliseks õhusaasteallikas halvasti ventileeritud suits, mis eraldub õhu soojendamisel või toidu valmistamisel.[3] Nende ärritavate ainete pikaajaline kokkupuude põhjustab põletikulist reaktsiooni kopsudes, mille tulemuseks on väikeste hingamisteede ahenemine ja kopsukoe lagunemine.[9]

Suitsetamine kui tähtsaim riskitegur

[muuda | muuda lähteteksti]

20% kõikidest suitsetajatest põevad KOK-i.[16] Ligikaudu pooltel pea terve eluea suitsetanutest esineb krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.[17] Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias on KOK-i põdevatest inimestest 80–95% praegused või endised suitsetajad.[16][18][19] Haiguse tekkerisk suureneb suitsetamise intensiivsuse kasvuga.[20] Mittesuitsetajatest on passiivne suitsetamine KOK-i haigestumise põhjuseks 20%-l inimestest.

Diagnoos

[muuda | muuda lähteteksti]

Haiguse diagnoos toimub kopsude funktsioonitesti ehk spirograafia uuringu abil, mille käigus mõõdetakse kopsude õhuvoolu ja mahtu.[21] Erinevalt astmast ei parane õhuvoolu vähenemine märkimisväärselt bronhodilataatori kasutamisel.[3]

Ennetamine ja ravi

[muuda | muuda lähteteksti]

Enamikku KOK-i haigusjuhtumeid saab vältida kokkupuute riskitegurite vähendamisega.[22] See eeldab suitsetamise määrade vähendamist ning sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamist.[3] Kuigi KOK-i diagnoosiga inimest pole võimalik terveks ravida,[3] on tänapäeval võimalik haiguse kulgu aeglustada, sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada. Ravi põhitingimuste hulka kuulub suitsetamisest loobumine, kehalise aktiivsuse tõstmine ja individuaalse ravikava järgimine.[23] Sümptomeid leevendavaks põhilisteks ravimiteks on regulaarselt kasutatavad inhaleeritavad hingamisteid laiendavad ravimid (bronhilõõgastid). Haigushoogude ägenemise korral on näidustatud antibakteriaalne ravi ja raskematel juhtudel ka hormoonravi. Haiguse süvenemisel suureneb kopsuvereringe rõhk, mistõttu koormus paremale südamepoolele kasvab. Sellepärast vajavad haiged lisaks südameravimeid. Kaugele arenenud haigusvormi puhul kannatavad haiged pideva hapnikuvaeguse all, mille leevendamiseks kasutatakse kodust hapnikravi.[24]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Algusti, Alvar G.; et al. (2017). "Definition and Overview". Global Strategy for the Diagnosis, Management and Prevention of COPD. Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease (GOLD). Lk 6–17. {{cite book}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |first= (juhend)
  2. ↑ 2,0 2,1 Vestbo, Jørgen (2013). "Definition and Overview". Global Strategy for the Diagnosis, Management, and Prevention of Chronic Obstructive Pulmonary Disease. Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease. Lk 1–7.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Chronic obstructive pulmonary disease (COPD) Fact sheet N°315". WHO. 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 4.03.2016.
  4. ↑ GBD 2015 Disease and Injury Incidence and Prevalence, Collaborators. (8.10.2016). "Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 310 diseases and injuries, 1990–2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015". Lancet. 388 (10053): 1545–1602. DOI:10.1016/S0140-6736(16)31678-6. PMC 5055577. PMID 27733282. {{cite journal}}: parameetris |first1= on üldnimi (juhend)
  5. ↑ GBD 2015 Mortality and Causes of Death, Collaborators. (8.10.2016). "Global, regional, and national life expectancy, all-cause mortality, and cause-specific mortality for 249 causes of death, 1980–2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015". Lancet. 388 (10053): 1459–1544. DOI:10.1016/S0140-6736(16)31012-1. PMID 27733281. {{cite journal}}: parameetris |first1= on üldnimi (juhend)
  6. ↑ GBD 2013 Mortality and Causes of Death, Collaborators (17.12.2014). "Global, regional, and national age-sex specific all-cause and cause-specific mortality for 240 causes of death, 1990–2013: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2013". Lancet. 385: 117–171. DOI:10.1016/S0140-6736(14)61682-2. PMC 4340604. PMID 25530442. {{cite journal}}: parameetris |first1= on üldnimi (juhend)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Vestbo, Jørgen (2013). "Diagnosis and Assessment" (PDF). Global Strategy for the Diagnosis, Management, and Prevention of Chronic Obstructive Pulmonary Disease. Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease. Lk 9–17. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2013. Vaadatud 13. novembril 2017.
  8. ↑ Reilly, John J.; Silverman, Edwin K.; Shapiro, Steven D. (2011). "Chronic Obstructive Pulmonary Disease". Longo, Dan; Fauci, Anthony; Kasper, Dennis; Hauser, Stephen; Jameson, J.; Loscalzo, Joseph (toim-d). Harrison's Principles of Internal Medicine (18th ed.). McGraw Hill. Lk 2151–9. ISBN 978-0-07-174889-6.
  9. ↑ 9,0 9,1 Rabe KF, Hurd S, Anzueto A, Barnes PJ, Buist SA, Calverley P, Fukuchi Y, Jenkins C, Rodriguez-Roisin R, van Weel C, Zielinski J (september 2007). "Global strategy for the diagnosis, management, and prevention of chronic obstructive pulmonary disease: GOLD executive summary". Am. J. Respir. Crit. Care Med. 176 (6): 532–55. DOI:10.1164/rccm.200703-456SO. PMID 17507545.
  10. ↑ 10,0 10,1 Decramer M, Janssens W, Miravitlles M (2012). "Chronic obstructive pulmonary disease". Lancet. 379 (9823): 1341–51. DOI:10.1016/S0140-6736(11)60968-9. PMID 22314182.
  11. ↑ Chronic obstructive pulmonary disease in over 16s: diagnosis and management (2010) www.nice.org.uk
  12. ↑ "What Are the Signs and Symptoms of COPD?". National Heart, Lung, and Blood Institute. 31.07.2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.11.2013. Vaadatud 29.11.2013.
  13. ↑ Chronic obstructive pulmonary disease medlineplus.gov
  14. ↑ Morrison, [edited by] Nathan E. Goldstein, R. Sean (2013). Evidence-based practice of palliative medicine. Elsevier/Saunders. Lk 124. ISBN 978-1-4377-3796-7. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.05.2016. {{cite book}}: parameetris |first= on üldnimi (juhend)
  15. ↑ Holland AE, Hill CJ, Jones AY, McDonald CF (2012). Holland, Anne E (toim). "Breathing exercises for chronic obstructive pulmonary disease". Cochrane Database Syst Rev. 10: CD008250. DOI:10.1002/14651858.CD008250.pub2. PMID 23076942.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  16. ↑ 16,0 16,1 Ward, Helen (2012). Oxford Handbook of Epidemiology for Clinicians. Oxford University Press. Lk 289–290. ISBN 978-0-19-165478-7. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.05.2016.
  17. ↑ Laniado-Laborín, R (2009). "Smoking and chronic obstructive pulmonary disease (COPD). Parallel epidemics of the 21st century". International journal of environmental research and public health. 6 (1): 209–24. DOI:10.3390/ijerph6010209. PMC 2672326. PMID 19440278.
  18. ↑ Rennard, Stephen (2013). Clinical management of chronic obstructive pulmonary disease (2nd ed.). Informa Healthcare. Lk 23. ISBN 978-0-8493-7588-0. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.05.2016.
  19. ↑ Anita Sharma ; with a contribution by David Pitchforth ; forewords by Gail Richards; Barclay, Joyce (2010). COPD in primary care. Radcliffe Pub. Lk 9. ISBN 978-1-84619-316-3. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.05.2016.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  20. ↑ Goldman, Lee (2012). Goldman's Cecil medicine (24th ed.). Elsevier/Saunders. Lk 537. ISBN 978-1-4377-1604-7. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.05.2016.
  21. ↑ Nathell L, Nathell M, Malmberg P, Larsson K (2007). "COPD diagnosis related to different guidelines and spirometry techniques". Respir. Res. 8 (1): 89. DOI:10.1186/1465-9921-8-89. PMC 2217523. PMID 18053200.
  22. ↑ Pirozzi C, Scholand MB (2012). "Smoking cessation and environmental hygiene". Med. Clin. North Am. 96 (4): 849–67. DOI:10.1016/j.mcna.2012.04.014. PMID 22793948.
  23. ↑ Mis on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK? hinga.ee
  24. ↑ Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus www.kliinik.ee
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Krooniline_obstruktiivne_kopsuhaigus&oldid=6353191"