Kreva

Kreva
valgevene	Крэва * / Kreva *transkriptsioon: Kreva
vene	Крево Krevo
	Pindala: 6,3 km²
	Elanikke: 646 (2010)
	Koordinaadid: 54° 19′ N, 26° 17′ E

Kreva (valgevene keeles Крэва) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis, Kreva külanõukogu halduskeskus. Asulas on 646 elanikku (2010). Leedu keeles Krėva või Krevas, poola keeles Krewo.

Krevas on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on XIV sajandil ehitatud kindlus, 1854. aastal ehitatud õigeusu kirik, XIX sajandi lõpus püstitatud sünagoog ja katoliku kirik.

Asula nimi tuleb ilmselt krivitšite rahvast.

Ajalugu

Esimest korda mainitakse Krevad XIII sajandil kui Leedu muinasmaakonna Nalšia pealinna. 1260. aastast kuulus Kreva Leedu Suurvürstiriiki, olles Leedu suurvürstide valduses. Kuna asula oli XIV sajandil üks vürstiriigi tähtsamatest keskustest, olles ajutiselt isegi maa pealinn, siis püstitati sinna XIV sajandil (tõenäoliselt 1338. aastal) kivimüüridega kindlus. 1385. aastal sõlmiti sealses lossis Krevo unioon. 1387. aastal rajas Jogaila Krevasse Leedu alade esimese katoliikliku koguduse.

Kreva loss. Vaade kirikule
Kreva loss
Kreva lossi varemed

1559. aastal sai Krevast ametlikult alev. 1564. aastal andis kuningas Zygmunt II August Kreva lossi Moskvast põgenenud Andrei Kurbskile.

Poola jagamisel 1795. aastal läks Kreva Venemaa koosseisu. 1866. aastal sulgesid Poola ülestõusu maha suruma tulnud Vene väed katoliku kiriku ja hooned anti õigeusu kogudusele. XX sajandi algul oli Kreva kohalik keraamikatööstuse keskus.

Esimese maailmasõja ajal läbis Krevat Saksa-Vene vägede vaheline rindejoon. Vana ja lagunenud kindlus võeti uuesti kasutusele, selle juurde rajati kaasaegsemad betoonvarjendid. 1917. aastal võeti Kreva all Saksa vägede vastu ette suurtükirünnak, kannatada said nii kindlus kui ka asulas olnud katoliku kirik.

Kuni 1917. aastani oli Kreva Venemaa Keisririigi koosseisus, 1919–1939 kuulus Poolale, 1939–1991 kuulus Nõukogude Liidu koosseisu.