Koknese piiskopilinnus
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2023) |
Koknese piiskopilinnus | |
---|---|
Koknese linnuse varemed | |
Asukoht | Koknese, Läti |
Rajatud | 1209 |
Koordinaadid | 56° 38′ 17″ N, 25° 25′ 3″ E |
Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Piiskop Alberti ajal, 1209. aastal Koknese puidust muinaslinnuse asemele ehitatud piiskopilinnus oli hiljem Tiesenhausenitele kuulunud vasallilinnus, mille päris Turaida foogt Engelbertus de Tisenhuseni poeg Johann von Tiesenhausen oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel Diedrich von Kokenhuseniga.
Aastatel 1397–1566 oli linnus üks Riia peapiiskopi residentse.
1628. aastal vallutasid Koknese staarostkonna rootslased ja 1640. ja 1643. aastal kinkis kuningas suured piirkonna valdused Liivimaa kindralsõjakomissarile ja maanõunikule,[1] Riia kodanikule Henrik Strubergile (Heinrich Struberg, aastast 1653 Kroneburgi vabahärra ja Jumprava (Jungfernhof)[2] härra Henrik Cronstierna 1602–1678), kes 1676. aastast oli Liivimaa aadlilipkonna ooberst ja hiljem Liivimaa ülemkonsistooriumi ilmalik president.[3][4] Tema pojalt Koknese valdused 1682. aastal redutseeriti.
1700. aastal alanud Põhjasõja ajal vallutasid Saksimaa ja Poola kuninga, August II Tugeva väed Koknese kindluse, ning kindlus oli ajutiseks peatuspaigaks August II Tugevale.
1965. aastal rajati Aizkraukle juurde Pļaviņase hüdroelektrijaam, mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.[5] Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40-meetrine sügavik.[6]
-
Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan 1625. aasta Georg von Schwengelni joonise järgi
-
Koknese kindluse piiramine, 1700. aastal
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 1837 lk.528
- ↑ Groß-Jungfernhof mõisa kaart Vt. ka de:KZ Jungfernhof
- ↑ Замок Кокнесе (Кокенхузен - Kokenhusen)
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 104".
- ↑ Andreas von Löwis of Menari ofort: Koknese loss, 1821. a.
- ↑ Koknese loss alistus elektrijaamale[alaline kõdulink] Pärnu Postimees 11. august 2008
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Livonijas piļu attēli no marķīza Pauluči albuma" (Abbildungen der livländiscen burgen im album des Marquis Paulucci). (Ieva Ose kommentaaridega) Riia: Läti Ajaloo Instituudi Kirjastus 2008, ISBN 9984824047, lk.124
- Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1. Riga: E. Frantzen. lk. 78-79
- Skomantas: Ajaloolised romaanid: "Nõiutud aare. Jumalate tahe." (leedu keeles "Užkeiktas Lobis. Dievų Valia." tõlkinud Mihkel Loodus), Tiritamm 2008, ISBN 9789985552575
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koknese piiskopilinnus |