Kaugatuma lade
Kaugatuma lade on siluri ladestu Přidolí ladestikku kuuluv regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Kaugatuma lademe all lamab Kuressaare lade ja temal lasub Ohessaare lade.
Ladet hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1925. Lademe stratotüübiks on Kaugatuma pank, laiendatud stratotüübiks on aga Kaugatuma G1 puurauk. Lade on nime saanud Kaugatoma küla vana nimekuju järgi.[1] Üleilmses standardis vastab sellele Přidoli ajastiku varajasem periood.
Lademe vanus on 417...418,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastab sellele Kaugatuma kihistu, milles on eristatud Äigu ja Lõo kihid.
Kivimiliselt koosneb lade peamiselt vahelduvatest mergli ja lubjakivi kihtidest. Iseloomulikud on kuni 5 m paksused jämeteralise puhta krinoidlubjakivi kihid, mis paljanduvad ka põhilistes Kaugatuma lademe paljandeis. Need on: Kaugatuma (2,8 m) ja Lõo pangal (1,7) ning Äigu (1,3 m) ja Väike-Rootsi paemurrus (1,0 m).
Lademe paksus on 42...86 meetrit. Avaneb vaid Saaremaa lõunarannikul Sõrve, Roomassaare, Muratsi, Vätta ja Nässumaa poolsaarel. Lademe kivimid esinevad veel ka Ruhnu all, sealt ida suunas neid ei esine.[2]
Litostratigraafiliselt jagatakse lade alumiseks (Äigu) ja ülemiseks (Lõo) kihiks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.