Jürgen Ligi
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2024) |
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! (Aprill 2024) |
| Jürgen Ligi | |
|---|---|
 | |
| Eesti rahandusminister | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 23. juuli 2024 | |
| Eelnev | Mart Võrklaev |
| Eesti välisminister | |
|
Ametiaeg 12. september 2016 – 23. november 2016 | |
| Eelnev | Marina Kaljurand |
| Järgnev | Sven Mikser |
| Eesti haridus- ja teadusminister | |
|
Ametiaeg 9. aprill 2015 – 12. september 2016 | |
| Eelnev | Jevgeni Ossinovski |
| Järgnev | Maris Lauri |
| Eesti rahandusminister | |
|
Ametiaeg 4. juuni 2009 – 3. november 2014 | |
| Eelnev | Ivari Padar |
| Järgnev | Maris Lauri |
| Eesti kaitseminister | |
|
Ametiaeg 10. oktoober 2005 – 5. aprill 2007 | |
| Eelnev | Jaak Jõerüüt |
| Järgnev | Jaak Aaviksoo |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
16. juuli 1959 Tartu, Eesti |
| Erakond | Eesti Reformierakond (1994–) |
| Vanemad | Herbert Ligi (isa) |
| Sugulased |
Priit Ligi (vend) Katre Ligi (õde) Harri Moora (vanaisa) Aliise Moora (vanaema) Ann Marksoo (tädi) |
| Alma mater |
Tartu Riiklik Ülikool (geograafia, 1982) Tartu Ülikool (välismajandus, 1993) |
| Tunnustus | Loend |
Jürgen Ligi (sündinud 16. juulil 1959 Tartus) on Eesti poliitik, VIII–XV Riigikogu liige.
Ta on Eesti Reformierakonna aseesimees.[1] Aastatel 2005–2007 oli Jürgen Ligi Eesti kaitseminister ja 2009–2014 rahandusminister. Taavi Rõivase teise valitsuse haridus- ja teadusminister (8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016) ja seejärel välisminister.
23. juulist 2024 on ta rahandusminister.[2]
Maailmavaatelt on Jürgen Ligi liberaal.[3][viide?]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ligi on lõpetanud 1977. aastal Tartu 2. Keskkooli, 1982. aastal Tartu Riikliku Ülikooli majandusgeograafia erialal ja 1993. aastal Tartu Ülikooli välismajanduse erialal. Õppinud aastatel 1993–1995 Estonian Business Schooli MBA programmis (lõpetamata).[4][viide?]
Riigikogu liige
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on kuulunud Riigikogu VIII, IX, X, XI ja XII koosseisu ning kuulus XIII Riigikogu koosseisu kuni haridus- ja teadusministriks saamiseni.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) 5797 häält ning osutus valituks.
Kaitseminister
[muuda | muuda lähteteksti]10. oktoobrist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli ta kaitseminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses.
Rahandusminister
[muuda | muuda lähteteksti]Jürgen Ligist sai Eesti rahandusminister 2009. aasta juunis.[5] Rahvusvaheline majandusväljaanne Emerging Markets nimetas Jürgen Ligi areneva Euroopa 2010. aasta parimaks rahandusministriks.[6]
Rahandusministrina juhatas Jürgen Ligi valitsuskomisjoni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist puudutavate küsimuste lahendamise koordineerimiseks. Selle komisjoni protokollid näitavad, et komisjoni esimehena osales Ligi 18 koosolekust vaid kahel. Hiljem on selgunud, et Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi enam kui 200 miljardit eurot hämarat raha[viide?].
2011. aastal kandideeris ta Eesti Panga presidendi ametikohale.[7]
2012. aastal võttis Jürgen Ligi korduvalt sõna seoses Reformierakonna rahastamisskandaaliga. Muuhulgas kritiseeris ta skandaali algatanud Silver Meikarit, Kaja Kallase blogisissekannet Riigikogu liikmete eetikakoodeksi teemal ja meeleavaldusi korraldanud kodanikuliikumist "Aitab valelikust poliitikast". Ligi sõnavõtud pälvisid omakorda ohtralt kriitikat.[8][9][10]
22. oktoobril 2014 avaldas Jürgen Ligi Facebookis postituse, milles nimetas sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusministrit Jevgeni Ossinovskit "sisserändaja pojaks roosast erakonnast".[11][12] Seda kritiseerisid teravalt paljud poliitikud ja avaliku elu tegelased. Järgmisel päeval Ligi vabandas ja hiljem kustutas ka oma furoori tekitanud postituse.[12] Avalikkuse ette toodi ka see, et Ossinovski oli varem nimetanud Ligit "ebaadekvaatseks Napoleoni kompleksiga teismeliseks tatikaks, kes pole küps olema minister".[13] 26. oktoobril 2014 esitas Jürgen Ligi seoses oma postitusega peaminister Taavi Rõivasele palve rahandusministri kohalt tagasiastumiseks. Peaminister Rõivas teatas, et Ligi tagasiastumispalve presidendile esitamisega ta ei kiirusta.[14] 3. novembril lahkus Ligi ametist.[15]
Haridus- ja teadusminister
[muuda | muuda lähteteksti]8. aprillist 2015 kuni 12. aprillini[viide?] 2016 oli Jürgen Ligi Taavi Rõivase teises valitsuses haridus- ja teadusminister.[16]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]
- Plaaniinstituut, ökonomist 1982–1989
- Saaremaa ATK, peaspetsialist 1989
- Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakonna juhataja 1989–1990
- Ettevõtluskonsultant 1992
- Kaarma Vallavalitsus, majandusnõunik 1992–1993
- EVEA Panga Kuressaare filiaal, juhataja 1993–1995
- VIII Riigikogu 1995–1999
- IX Riigikogu 1999–2003
- X Riigikogu 2003–2005
- Kaitseminister alates 10. oktoobrist 2005 kuni 2. aprillini 2007
- XI Riigikogu liige alates 2. aprillist 2007, alates 17. aprillist 2007 Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
- Rahandusminister 4. juuni 2009 – 3. november 2014
- Haridus- ja teadusminister 8. aprillist 2015 kuni 12. septembrini 2016
- Välisminister 12. septembrist 2016 kuni 23. novembrini 2016
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2011 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
- 2011 – Riigivapi III klassi teenetemärk[17]
- 2013 – maksumaksja vaenlane
- 2014 – maksumaksja vaenlane
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Jürgen Ligi on Herbert Ligi poeg ja Priit Ligi vend. Tema vanaisa oli akadeemik Harri Moora ja vanaema Aliise Moora. Tema tädi oli geograaf Ann Marksoo. Tema õde, luuletaja Katre Ligi on abielus Hando Runneliga.[18] Ligil on pojad Sander ja Rasmus. Jürgen Ligi tädipoeg on Martin Herem.[19]
2015. aasta algul sai Ligi kiiruseületamise eest 120 eurot trahvi, kuna sõitis 90 alas kiirusega 113 km/h. Ligi palus vabandust Facebookis.[20]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Reformierakonna aseesimeestena jätkavad Ligi, Paet ja Pentus
- ↑ Rahandusminister Jürgen Ligi Vabariigi Valitsus. Vaadatud 2. septembril 2024
- ↑ FOTOD: Reformierakonna aseesimehed on Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet
- ↑ "Riigikogu liige Jürgen Ligi". Riigikogu.ee.
- ↑ FOTOD: Rahandusministriks saab Jürgen Ligi. Delfi, 03.06.2009
- ↑ Jürgen Ligi valiti Euroopa aasta rahandusministriks. Ärileht, 07.01.2011
- ↑ Ligi langes keskpanga juhi kandidaatide seast välja
- ↑ Kadi Viik "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom" ERR, 05.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)
- ↑ Epp-Mare Kukemelk "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks" Delfi, 7. november 2012 (vaadatud 8. novembril 2012)
- ↑ Mikk Mägi "Kes maksis meeleavalduse eest?" Postimees, 02.11.2012 (vaadatud 8. novembril 2012)
- ↑ Tiina Kaukvere (23. oktoober 2014). "Ligi nimetas Ossinovskit sisserändaja pojaks roosast erakonnast". Postimees. Vaadatud 26. oktoobril 2014.
- ↑ 12,0 12,1 "Ligi kustutas skandaalse kommentaari". Postimees. 23. oktoober 2010. Vaadatud 26. oktoobril 2014.
- ↑ http://arvamus.postimees.ee/2968495/jurgen-ligi-solvumine-kui-poliitiline-kaup
- ↑ Karin Kangro (26. oktoober 2014). "Rõivas alustab uue rahandusministri otsinguid". Postimees. Vaadatud 26. oktoobril 2014.
- ↑ Maris Lauri andis riigikogu ees ametivande. ERR, 03.11.2014
- ↑ Fotod ja video: Ilves nimetas Ligi ja Lauri ametisse ERR, 12.09.2016
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Jürgen Ligi: siin ei ole mingit ohverdamist!" Postimees 23. oktoober 2010, Arter
- ↑ Riina Mägi. Enne lapsed, siis teaduskarjäär. Vooremaa, 8. jaanuar 2011
- ↑ Karoliina Vasli "Riigikogulaste kirju paturegister: joomisest telefoni omastamiseni" Õhtuleht, 2. aprill 2015
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jürgen Ligi |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Jürgen Ligi |
- Lühitutvustus Riigikogu lehel
- Jürgen Ligi saates "Kukul külas", 14. oktoober 2007, 1. osa, 2. osa
- 20. Juni 2012, "Euro-Krise: Der nächste Juncker sollte ein Este sein", Der Spiegel Online
- Kadi Viik "Jürgen Ligi ja rääkiva koera sündroom" ERR, 5.11.2012
- Epp-Mare Kukemelk "Naispoliitikud peavad Ligi väljaütlemisi seksistlikuks ja matslikuks" Delfi, 7. november 2012
- Peeter Raidla "Jürgen Ligi: riigi rahakott praegu 500eurost tulumaksuvaba miinimumi välja ei kannata" Järva Teataja, 9.02.2013
- "Jürgen Ligi: mina ei oleks pooli hiljutisi ministreid määranud" ERR, 10. märts 2023
- Kaur Maran. „Eestil pole kunagi olnud nii head rahandusministrit kui mina“, ekspress.delfi.ee, 23.7.2024
- Huko Aaspõllu. Ligi: siis ei julge keegi lapsi teha, kui ütleme, et me oleme järgmised (intervjuu), err.ee, 27.7.2024
| Eelnev Jaak Jõerüüt |
Kaitseminister 2005–2007 |
Järgnev Jaak Aaviksoo |
| Eelnev Helir-Valdor Seeder (kohusetäitja) |
Rahandusminister 2009–2014 |
Järgnev Maris Lauri |
| Eelnev Jevgeni Ossinovski |
Haridus- ja teadusminister 2015–2016 |
Järgnev Maris Lauri |
| Eelnev Marina Kaljurand |
Välisminister 2016 |
Järgnev Sven Mikser |
- Eesti kaitseministrid
- Eesti rahandusministrid
- Eesti haridusministrid
- Eesti välisministrid
- Eesti Reformierakonna poliitikud
- VIII Riigikogu liikmed
- IX Riigikogu liikmed
- X Riigikogu liikmed
- XI Riigikogu liikmed
- XII Riigikogu liikmed
- XIII Riigikogu liikmed
- XIV Riigikogu liikmed
- XV Riigikogu liikmed
- Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased
- Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased
- Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid
- Sündinud 1959