Iraagi sissetung Kuveiti

Iraagi sissetung Kuveiti
	Osa lahesõjast
	Iraagi tankid T-72 Al-Kuwaytis
Toimumisaeg	2.–4. august 1990 ; (2 päeva)
Toimumiskoht	Kuveit
Tulemus	Iraagi võit ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 660 2. augustil mõistab sissetungi hukka; ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 661 6. augustil kehtestab Iraagile rahvusvahelised sanktsioonid ja tunnustab Kuveidi õigust enesekaitsele; ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 662 9. augustil määratleb sissetungi ja annekteerimise illegaalseks; ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 665 25. augustil annab loa Iraagi-vastaseks mereblokaadiks;
Territoriaalsed; muudatused	Iraak rajab 4. augustil Kuveidi Vabariigi ja annekteerib selle 28. augustil 1990 Kuveidi põhjaosast saab Basra kubernerkonna Saddamiyat al-Mitla' piirkond; Kuveidi lõunaosast saab Kuveidi kubernerkond;
Osalised
Kuveidi Riik	Iraagi Vabariik
Väejuhid või liidrid
Jaber III	Saddam Hussein
Kaotused
420 hukkunut ; 12 000 vangistatut u 250 tanki ; 850+ soomukit ; 57 hävinud lennukit ; 8+ vastase kätte langenud Mirage F1 ; 17 upüunud laeva ; 6 kaaperdatud laeva ; 24 I-Hawk SAMi ; 36 M109 155mm ; 20–80 AMX-F3 155mm SPHd	295 hukkunut ; 361 haavatut ; (tõestamata Kuveidi andmed) 120 hävinud tanki ja soomukit ; 39 hävinud lennukit ; 4 uppunud laeva ; (tõestamata Kuveidi andmed)

"Sissetung Kuveiti" suunab siia. Teiste kasutuste kohta vaata artiklit Kuveidiga seotud sõdade loend.

Iraagi sissetung Kuveiti algas 2. augustil 1990, koos sellega algas ka lahesõda. Iraak alistas Kuveidi 4. augustiks ning sellele järgnes seitse kuud kestnud okupatsioon.^[1] Rahvusvaheline kogukond mõistis agressiooni hukka ning ÜRO Julgeolekunõukogu võttis Iraagi heidutamiseks vastu mitmeid resolutsioone, mis soovitud vilju ei kandnud. Alguses panid okupatsioonivõimud Kuveidi aladel võimule nukuvalitsuse, 28. augustil annekteeris Iraak kogu Kuveidi. Põhja-Kuveidist sai Saddamiyat al-Mitla' piirkond ning see liideti suurema Iraagi Basra kubernerkonnaga, Lõuna-Kuveidist tehti Kuveidi kubernerkond.^[2] Novembris 1990 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 678, millega anti Iraagile vägede väljaviimiseks aega 15. jaanuarini 1991. Kuna Iraak ultimaatumile ei reageerinud, andis ÜRO Julgeolekunõukogu loa Ameerika Ühendriikide poolt juhitud rahvusvahelise koalitsiooni loomiseks.

Iraak ignoreeris ÜRO Julgeolekunõukogu poolt seatud tähtpäeva ning koalitsiooniväed asusid jõudu kasutama, 17. jaanuaril 1991 algasid õhulöögid. Õhulöögid jätkusid järgmise kuu jooksul, Iraak korraldas vastukaaluks raketirünnaku Iisraelile lootuses, et koalitsiooni moslemiriigid tema poolele asuvad. Raketirünnak koalitsiooni ei kõigutanud ning 23. veebruaril 1991 algas koalitsiooni maavägede sissetung nii okupeeritud Kuveidi aladele kui osaliselt ka Iraaki. Taganevad Iraagi väed süütasid üle 700 Kuveidi naftapuurkaevu, kuid ka see ei pannud koalitsioonivägesid seisma. Iraagi sõjavägi oli 28. veebruariks 1991 lüüa saanud ning Kuveit iseseisvuse taastanud.

Sissetungi orkestreerinud Iraagi võimude tegelikud kavatsused ei ole teada, eksperdid on välja toonud mitu teooriat. Üks võimalik põhjus oli suutmatus tagasi maksta Iraani-Iraagi sõja ajal Kuveidilt võetud 14 miljardi $ suurust laenu. Selle teooria kasuks räägib tõsiasi, et Kuveidi suurenenud toodang hoidis Iraagi sissetulekuid vaos. Kuveit tootis rohkem naftat kui OPEC-i riigid kokku leppinud olid ning põhjustas sellega rahvusvahelise turu languse. Iraak tõlgendas Kuveidi valitsuse käitumist agressioonina Iraagi majanduse vastu. Lisaks süüdistas Iraak 1990. aasta alguses Kuveiti piiri alt nafta varastamises. Samas on hiljem selgunud, et Şaddām Ḩusayn oli selleks ajaks juba Kuveiti tungimise plaanid teinud.^[3]

Vaata ka

Viited

↑ "Thirty years on, Iraq's invasion of Kuwait still haunts region". 1. august 2020.
↑ Fineman, Mark (29. august 1990). "Iraq Remaps Kuwait as Province 19". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2021. Vaadatud 23. jaanuaril 2021.
↑ Gause, F. Gregory III (2005). "The International Politics of the Gulf". Louise Fawcett (toim). International Relations of the Middle East. Oxford: The University Press. Lk 263–274. ISBN 0-19-926963-7.

[1] "Thirty years on, Iraq's invasion of Kuwait still haunts region". 1. august 2020.

[2] Fineman, Mark (29. august 1990). "Iraq Remaps Kuwait as Province 19". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2021. Vaadatud 23. jaanuaril 2021.

[Fawcett-3] Gause, F. Gregory III (2005). "The International Politics of the Gulf". Louise Fawcett (toim). International Relations of the Middle East. Oxford: The University Press. Lk 263–274. ISBN 0-19-926963-7.

[1]

[2]

[3]