Huumlamp
Huumlamp on huumlahendusel põhinev lahenduslamp, mis tekitab suhteliselt nõrka valgust. Lambi klaaskolvis on hõrendatud gaasis kaks külma (mitteköetavat) suurepinnalist elektroodi. Madalatemperatuuriline lahendus süttib katoodi juures; vahelduvpinge korral on katoodiks see elektrood, mis on parajasti negatiivne. Süttimispinge on katoodi madala temperatuuri tõttu suhteliselt kõrge (80–800 V).
Elektroodidevahelise kauguse järgi eristatakse katoodhelendus- ja sammashelenduslampe.
Katoodhelenduslambis on elektroodid sedavõrd lähestikku, et kiirgus tekib katoodi ümbritsevas õhukeses gaasikihis. Täitegaasiks on enamasti neoon, mis huumlahenduses helendab oranžikaspunaselt. Kuigi on kasutusel ka teistsuguse gaastäitega (ja erineva helendusega) lampe, tuntakse neid üldiselt neoonlampidena (ingl k neon lamp). Niisugune lamp on laialt kasutusel näiteks elektrilistes olmeseadmetes (veekeetja, triikraud jt) pingestust näitava signaal- ehk indikaatorlambina.
Külmkaatoodlambis on pikas lahendustorus elektroodidevaheline kaugus nii suur, et kiirguse põhiosa tekib positiivsest elektroodist lähtuvas lahendussambas, mis täidab peaaegu kogu toru. Täitegaasiks võib neooni kõrval olla ka nt argoon koos elavhõbedaauruga (sinine helendus). Mitmevärvilise helendusega huumlampe kasutatakse laialdaselt reklaamvalgustuses.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- ENE, 3. kd, 1988, lk 501