Mine sisu juurde

Hohenstaufenid

Allikas: Vikipeedia
Hohenstaufenite vapp

Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254. Hohenstaufenid võitlesid Saksamaa kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi valitsemise nimel Baieri suguvõsa Welfidega, kelle käes oli ka Saksimaa.

Hohenstaufenite valitsetud Saksa-Rooma riik, 1138–1254

Dünastiatevahelise võimuvõitluse lõpetas Hohenstaufenite soost Friedrich I Barbarossa (Saksa-Rooma keiser, 1155–1190), kelle emaks oli Welfide suguvõsa esindaja.

Dünastia sai nime Hohenstaufeni lossi järgi, mis omakorda on saanud nime lähedalasuvast Hohenstaufeni mäe järgi.

Hohenstaufenitest valitsejad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 12501254 Konrad IV (1227–1254), Saksa kuningas alates 1237, kuni 1250 valitses tema isa Friedrich II; alates 1246. aastast konkureeris vastukuningatega
Euroopa poliitiline kaart 12. sajandil. Pisipildil Welfide, Askania ja Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal

Natsi-Saksamaal nimetati Hohenstaufenite dünastia (arvatavasti keiser Friedrich II) järgi[1] Relva-SSi 9. SS-tankidiviis "Hohenstaufen" (9.SS-Panzer-Division "Hohenstaufen").

  1. DiNardo, R L (1997). Germany's panzer arm Issue 166 of Contributions in military studies. Greenwood Publishing Group. ISBN 0-313-30178-6.