Hi-Fi

See artikkel räägib akustika mõistest; ansambli kohta vaata Hi-Fi (ansambel); ansambli A albumi kohta vaata Hi-Fi Serious

---

Hi-Fi ehk HiFi (ingliskeelne lühend sõnadest high-fidelity, 'kõrge loomutruudus') tähistab helitehnikas heli salvestamise ja taasesituse kõrget kvaliteeditaset.

Lühendiga Hi-Fi märgitav mõiste tuli käibele juba 1930. aastail, tähistamaks heli taasesituse ja üleskirjutuse kõrget kvaliteeti, mõistagi tolleaegsete arusaamade ja tehniliste võimaluste piires. Konkreetsed kvaliteedinõuded ja parameetrite mõõtemeetodid stereofooniliste heliseadmete kohta määrati kindlaks 1960. aastail standardiga DIN 45500.

Helivõimendite kohta nägi see standard ette helisagedusala 40–16 000 Hz (ebaühtlusega ±1,5 dB) ja harmoonmoonutuse sagedusalas 40–12 500 Hz mitte üle 1%. Kõlaritel: lineaarmoonutus sagedustel 100–4000 Hz mitte üle +4/–8 dB ja mittelineaarmoonutus sagedustel 250–1000 Hz mitte üle 3%. Ühtlasi määrati kindlaks koduelektroonika heliseadmestiku komponentide sisend- ja väljundparameetrid (eelkõige signaalipinged ja sisend/väljundtakistused), et eri tooteid saaks omavahel sobitatult ühendada.

Alates 1996. aastast asendab standardit DIN 45500 Euroopa standard EN 61305, mis aga ei määra kindlaks enam mitte signaaliallikate, helivõimendite ja kõlarite tunnussuurusi, vaid üksnes nende parameetrite mõõtmise meetodeid.

Tänapäeval ületavad võimendite ja kõlarite kvaliteedinäitajad enamasti omaaegse Hi-Fi standardiga määratud väärtusi sagedusala, moonutuste jm omaduste poolest. Lühend Hi-Fi on siiski veel kasutusel keskmise hinnaklassi stereoseadmete (muusikakeskuste, helivõimendite) nimetustes.