Heckler & Koch P7

P7 on kaliibriga 9×19 mm poolautomaatpüstol, mida aastatel 1978–2008 tootis Saksamaa ettevõte Heckler & Koch (H&K). Seda esitleti 1976. aastal nime PSP (Polizei-Selbstlade-Pistole, saksa keelest otsetõlkes politsei iselaadiv püstol) all.^[1]

Müncheni veresaun 1972. aastal ja vasakäärmuslike terroristlike rühmituste kasv (Punaarmee Fraktsioon, Revolutsioonilised Rakud) näitasid vajadust politseireformide jaoks, mispeale Lääne-Saksamaa liidumaade politseid korraldati ümber. Ka politsei käsirelvi moderniseeriti: senised Walther P38/P1 ja Walther PP/PPK asendati uutega, millele esitati järgmised nõudmised:^[1]

Püstol pidi tulistama 9x19mm Parabellum padrunitega, minimaalse energiaga 500 J;
Salv pidi mahutama vähemalt 8 padrunit;
Püstol pidi töötama vigadeta peale 10 000 lasku;
Püstol ei tohtinud kaaluda rohkem kui 1 kilogramm, maksimaalsed lubatud mõõtmed olid 180 mm pikkus x 130 mm kõrgus x 34 mm laius;
Püstolit pidi saama kasutada mõlema käega;
Püstolit pidi saama turvaliselt kanda laetuna (nii kabuuris kui ka taskus), seda pidi saama kiiresti välja tõmmata ja tulistada.

Konkursile esitati kolm disaini: Walther arendas P38st välja P5; SIG-Sauer arendas P220st välja P225 (P6) ja Heckler & Koch tuli välja uue P7ga. Lisaks oli Saarimaa politsei juba kasutusele võtnud Heckler & Kochi teise püstoli P9S.

Lääne-Saksamaal võeti P7 kasutusele Baieri ja Alam-Saksimaa politseis ning lisaks ka sõjaväepolitseis Feldjäger, peale taasühinemist ka Saksimaa politseis.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Woźniak, Ryszard: Encyklopedia najnowszej broni palnej—tom 2 G-Ł, lk 112. Bellona, 2001.

[Woźniak-1] 1,0 ^1,1 Woźniak, Ryszard: Encyklopedia najnowszej broni palnej—tom 2 G-Ł, lk 112. Bellona, 2001.

[1]