Hannoveri kuningriigi lipp
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hannoveri kuningriigi lipp võeti kasutusele 22. juulil 1837. Seadusega kehtestati kollane ja valge värv (Landesfarben). Neid värve oli esmalt kasutatud ratsaväe kiivrite sulgedel aastal 1790. Kuningriigi lipp kaotas kehtivuse pärast Hannoveri kuningriigi annekteerimist Preisimaa poolt aastal 1866. Aastal 1887 kasutusele võetud Preisimaa Hannoveri provintsi lipu värvid olid samad, mis endise kuningriigi lipu värvid: kollane valge kohal.
Pärast personaaluniooni lõppu Suurbritanniaga aastal 1837 võttis kuningas Ernst August ametlikult kasutusele kolla-valge bikoloori kolmel kujul (kuigi oli erinevaid variante):
- tavaline (hiljem ka Preisimaa poolt kasutusele võetud provintsilipp ning tänapäeval Hannoveri linna ametlik lipp),
- vapiga (kuid algselt oli hobune rohelisel taustal) ja lõpuks ning kõige tavalisem
- sama, mis eelmine, kuid kuningliku krooniga.
Algselt oli hobune rohelisel taustal, kuid see muudeti Preisimaa poolt lõplikult aastal 1881 Welfi dünastia territoriaalse sõltumatuse kadumise tähistamiseks. Pärast Preisi-Hannoveri sõda järgnesid Hannoveris laiaulatuslikud rahvarahutused, mida peamiselt rahastati Welfi dünastia poolt nende eksiilist Viinis kuni kuningas Georg V surmani Pariisis aastal 1878 ja lõpuks Hannoveri kroonprintsi Ernst Augusti noorima poja abieluni keiser Wilhelm II tütrega, mis enam-vähem lahendas pärilusküsimused Preisimaa ja Hannoveri vahel Braunschweigi ja Lüneburgi hertsogkonna osas. Hoolimata sellest pole Welfi dünastia kunagi loobunud oma troonist Hannoveris, mis teeb neist ainsa Saksa kuningliku perekonna, kes veel amatlikult nõuab oma krooni ja maid.