Gottlob Benjamin Jäsche
Gottlob Benjamin Jäsche (ka Gottlieb Benjamin Jaesche) (15. juuli 1762 Wartenberg (Syców), Sileesia – 3./15. september 1842 Tartu) oli saksa filosoof, Immanuel Kanti õpilane.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Lõpetas 1783 Breslau (Wrocławi) gümnaasiumi. Õppis 1783–1786 Halle ülikoolis teoloogiat, kaitses 1795 samas doktoriväitekirja. Oli Kuramaal koduõpetaja, 1799–1802 Königsbergi ülikooli eradotsent ja 1802–1839 Tartu Ülikoolis filosoofiaprofessor. Avaldas Immanuel Kanti loogikaloenguid ja propageeris tema filosoofiat, püüdis hiljem Kanti õpetust ühendada teda arvustanud Jakob Friedrich Friesi ja Friedrich Heinrich Jacobi vaadetega. Toetas koos Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parroti ja Johann Karl Simon Morgensterniga ratsionalistliku maailmavaate kindlustumist Tartu Ülikoolis.
Õppejõuna Tartu Ülikoolis
[muuda | muuda lähteteksti]G. B. Jäsche töötas aastail 1802–1838 Tartu Ülikoolis esimese teoreetilise ja praktilise filosoofia professorina ning õpetas psühholoogiakursust. Kogu oma professuuri kestuse (74 semestri) jooksul õpetas Jäsche psühholoogiakursust kokku 54 korral, kõige sagedamini – 44 korral koos loogikaga. Enne 1808. aastat pidas ta loenguid neli tundi nädalas, hiljem 6 tundi nädalas (kahel korral ka viis tundi nädalas) kaht ainet kokku. Jäsche oli Kanti õpilane, kes avaldas 1800. aastal Kanti palvel viimase "Loogika", ent oma isiklikelt huvidelt oli ta eelkõige "filosoof" ja tema avaldatud tööd kuuluvad sellistesse valdkondadesse nagu eetika, "teaduste entsüklopeediline süsteem", filosoofia ajalugu (kolmeköiteline teos panteismist) ja muud.
Kuna Jäsche ise ei jätnud endast järele mingeid spetsiaalselt psühholoogiaalaseid töid ega ole säilinud mingeid üliõpilaste tehtud tema loengute konspekte, saame me tema loetud psühholoogiakursuste iseloomu ja sisu kohta järeldusi teha esiteks nende psühholoogiaõpikute alusel, mida ta võttis enda loetud psühholoogiakursuste aluseks. Mis puudutab tema filosoofilist suundumust, siis võib Jäschet üldiselt iseloomustada kui kantiaani, kuigi aja jooksul kaldus ta järjest enam Jakobi ja Frisi õpetuste poole. Tema isikliku filosoofilise positsiooni tulemuseks oli negatiivne suhtumine tollal valitsenud Schellingi ja Hegeli õpetuste suhtes. Kanti õpilasena ei saanud Jäschele loomulikult olla sümpaatne hinge mõistega opereeriv "ratsionaalne psühholoogia" (mille Kant oli "purustanud" oma "Puhta mõistuse kriitikas") ja pidi psühholoogia käsitluses kalduma Kanti enese "Antropoloogia" poole, see tähendab mõistes seda kui kogemusel põhinevat "empiirilist psühholoogiat".
Sellele viitavad ka nimetused, mida Jäsche oma psühholoogiakursusele andis. Igaks semestriks trükitud loengute kavas leiame kõige sagedamini nimetuse "psühholoogia" , kuid kõrvuti sellega esinevad ka "empiirilise psühholoogia lühiteooria", "psühholoogia ja psüühiline antropoloogia", "antropoloogia", "psüühiline antropoloogia", "psüühiline füsioloogia ja patoloogia". Võime seega oletada, et oma psühholoogiakursustes järgis ta põhiliselt psühholoogia suunda, mis saavutas oma õitsengu 18. sajandi viimasel kolmandikul eriti Saksamaal ja mis nimetas ennast "katseliseks hingeõpetuseks" ("Ehrfahrungszeelenlehre"), mille kõige iseloomulikumaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks võib lugeda kirjanik Moritzi poolt aastatel 1783–1793 välja antud ajakirja "Katselise hingeteaduse ajakiri".[1]
Teoseid eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Armastus ja usk. Hommikumõtteid. Minu Sallyle, õndsale". Valiku katkeid tõlkinud käsikirjast Eduard Parhomenko – Akadeemia 2002, nr 12, lk 2532–2549
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema poeg Georg Emanuel Jaesche (1815–1876) oli arst, teine poeg Emanuel Jaesche (1821–1907) oli sõjaväearst. Teise poja poeg Ernst Gottlieb Jaesche (1867–1945) oli Häädemeeste, Treimani ja Tahkuranna koguduse õpetaja ning imearst.[2][3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Allik, J. (2013) Psühholoogia ajalugu. Konspekt lk. 200-1
- ↑ Die Arzte Livlands. von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart. Ein biographisches Lexikon. von Dr. med. J. Brennsohn. Mitau 1905. Verlag von E. Bruhns, Riga
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Eduard Parhomenko. Tartu Ülikooli filosoofiaprofessor G. B. Jäsche panteismikäsituse eelduste kujunemine : magistritöö. Tartu, 1992
- Eduard Parhomenko. "Gottlob Benjamin Jäsche Immanuel Kanti loengute väljaandjana" – Studia Philosophica I (37) (Tartu Ülikooli Toimetised, vihik 962). Tartu, 1993, lk 23–40
- Eduard Parhomenko. "TAEVAST kui mõtlemise häälestuskaarest 1808. aasta veebruari Tartu üle" – Ajalooline Ajakiri 2002, 1/2, lk 97–118
- Eduard Parhomenko. "Filosoofiaprofessor Gottlob Benjamin Jäsche, tema usk ja armastus" – Akadeemia 2002, nr 12, lk 2549–2554
- Eduard Parhomenko. "On the SKIES as the Tuning Arch of Contemplation Over Tartu in February 1808" – Ajalooline Ajakiri 2002, nr 1/2, lk 316–317
- Parhomenko, Eduard (2015). "Der Himmel als Stimmungsbogen des Denkens über Tartu im Februar 1808". Studia Philosophica Estonica. 8 (2): 91–103. DOI:10.12697/spe.2015.8.2.04. ISSN 1736-5899. Vaadatud 27. november 2019.