Gábor Bereczki

Gábor Bereczki 18. mail 2011 Tallinnas

Gábor Bereczki (24. märts 1928 Békés – 4. aprill 2012 Budapest) oli ungari fennougrist ja tõlkija. Bereczki sündis Alföldi väikelinnas Békésis. Miklós Zsirai raamatu "Finnugor rokonságunk" ("Meie soome-ugri sugulus") mõjul tekkis tal huvi keelesuguluse vastu.

Haridus- ja töökäik

Bereczki lõpetas Békésis gümnaasiumi ja astus 1948. aastal Budapesti Pázmány Péteri ülikooli. Teisel kursusel jätkas ta õpinguid Rumeenias Bukaresti ülikoolis, mille lõpetas 1952. aastal. Aspirantuuri tegi Bereczki Leningradi ülikoolis, kus tema huvi pälvis mari keel ja kultuur. Väitekirja "Финно-угорские элементы марийского языка" ("Mari keele soome-ugri elemendid") kirjutamise ajal käis ta korduvalt Marimaal ja ka Eestis, sest uurimuslikus osas abistas teda tookordne Tartu Ülikooli soome-ugri õppetooli juhataja Paul Ariste. Sel ajal tutvus ta ka hilisema abikaasa Mai Kiisaga, kes töötas pikka aega eesti keele õpetajana Budapesti ülikoolis.

Peale väitekirja kaitsmist jäi Bereczki aastaks Leningradi ülikooli lektorina tööle. Seejärel õpetas ta Loránd Eötvösi Ülikoolis (ELTE) ja oli aastatel 1973–1986 ka soome-ugri õppetooli juhataja. Koos rahvamuusikauurija László Vikáriga käis Bereczki kogumisretkedel Volga keskjooksul, kus elavad soome-ugri ja turgi rahvad. Aastal 1986 kaitses ta Ungari Teaduste Akadeemias doktoriväitekirja "Grundzüge der tscheremissischen Sprachgeschichte" I–II ("Mari keeleajaloo alused"). Aastatel 1986–1997 oli ta fennougristika professor Udine Ülikoolis, kus õpetas ungari keele kõrval ka eesti, soome ja mari keelt ning fennougristikat. Viibides sageli Eestis jätkas Bereczki aastast 1998 teadus- ja tõlketööd ning õpetas Budapesti ülikoolis.

Loominguline tegevus

Gábor Bereczki fennougristika teadustegevusest võib esile tõsta kolme suurt valdkonda: soome-ugri häälikuajalugu (sh etümoloogia), mari keele kirjeldav ja ajalooline uurimine ning soome-ugri ja turgi keelte suhete uurimine. Kitsam eriala oli tal mari keel, kuid tegeles ka mordva ja permi keelega. Tema doktoriväitekirja "Mari keeleajaloo alused" täiendab hiljem ilmunud "Mari keele ajalooline morfoloogia". Tema keeleajaloolised uurimused, soome-ugri ja turgi keelte kokkupuutepunkte käsitlevad tööd, etümoloogiaartiklid, mitmes keeles retsensioonid ja kriitika ilmusid Ungari ja välismaa ajakirjades ja kogumikes.

Aastatel 1958–1979 käis ta koos László Vikáriga 12 ekspeditsioonil Volga-Kama piirkonnas, soome-ugri (mari, mordva, udmurdi) ja turgi (baškiiri, tšuvaši, tatari) rahvalaule kogumas. Salvestused tehti magnetofoniga. Rohkem kui 300 külast koguti ligi neli tuhat rahvalaulu, millest osa on avaldatud kirjastuses Akadémiai Kiadó aastatel 1971, 1979, 1989 ja 1999. Koos viidi lõpule Kesk-Volga piirkonna rahvalaulude võrdlus ungari rahvamuusikaga.

Bereczki tõlkis palju soome-ugri rahvaste folkloori: peamiselt eesti ilukirjandust, aga ka muinasjutte. Ungari keelde tõlkis ta 25 eesti prosaisti ja 35 luuletaja teoseid, sealhulgas Anton Hansen Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimese köite (tõlkes "Orcád verítékével"). Gabor Bereczki oli 1970. aastal Budapestis ilmuma hakanud kuueköitelise "Maailmakirjanduse leksikoni" eesti kirjandust ja kirjanikke käsitlevate artiklite autor.

Gabor Bereczki tõlkis ungari keelde soome kirjandusklassiku Väinö Linna romaani "Tundmatu sõdur" ("Az ismeretlen katona", Magvető Könyvkiadó, 1982) ja Lauri Viita romaani "Moreeni". Bereczki tegi "Kalevipoja" ungarikeelsele tõlkele reaaluse tõlke ning kirjutas rahvuseepose ungarikeelsele väljaandele (1985) kommentaarid ja järelsõna. Sama roll oli tal 1985. aastal ilmunud uue "Kalevala" ungarikeelset versiooni kirjutamisel. Tehtud töö rikastas ungari kirjandust oluliselt.

Ta töötas aastaid koos Klárá Agyagásiga mari etümoloogilise sõnaraamatu koostamisel, jätkates samas ülikooli juures õpetamist. Gabor Bereczkil jäi lõpetamata suure eesti-ungari sõnaraamatu käsikiri (valmis enam kui 2000 lehekülge käsikirja), mida ta viimasel aastakümnel koostas. 1990. aastal valiti ta Tartu Ülikooli keeleteaduse audoktoriks.

Isiklikku

Gábor Bereczki oli abielus Mai Kiisk-Bereczkiga (1929–2018), kes õpetas aastaid eesti ja vene keelt Budapesti kõrgkoolides. Neil sündisid kaks poega: Urmas Bereczki (sündinud 1957), kes on keraamik, ajaloolane ja kultuuridiplomaat, ning Andres Bereczki (sündinud 1962), kes on Eesti Vabariigi aupeakonsul Ungaris ja õpetab eesti keelt Budapesti Ülikoolis. Urmas Bereczki on olnud diplomaat Ungari saatkonnas Helsingis (1992–1996) ja Ungari Instituudi direktor Tallinnas (1999–2005 ja 2011–2015).

Gábor Bereczki perel on erilised teened Eesti-Ungari kultuurisidemete arendamisel. Kolme pereliiget on autasustatud Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti teenetemärgiga: Gábor Bereczki on teeninud Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi, Mai Kiisk-Bereczki Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi ja Andres Bereczki Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi. Gábor Bereczki oli enam kui pool sajandit seotud Eestiga ja tema teiseks koduks oli Pärnumaal Koonga vallas Pikavere külas asuv Kalama talu, kus valmis nende aastate jooksul suur osa Gábor Bereczki loomingust. Professor Gabor Bereczki viimaseks sooviks oli saada maetud Pärnumaale Mihkli kihelkonna kalmistule. 20. aprillil 2012 jätsid lähedased, sõbrad ja kolleegid Gábor Bereczkiga Budapestis hüvasti ning 22. mail maeti professori põrm Mihkli kalmistule.

Tema auks ilmunud teosed

• Bereczki emlékkönyv (Szerk. Domokos Péter, Pusztay János). Budapest, 1988. (60. születésnapjára.)
• Ünnepi könyv Bereczki Gábor 70. születésnapja tiszteletére (Válogatott írásait a Finnugor Tanszék tette közzé). Budapest, 1998.

Teoseid

• Estland: [Album] / Text von Gábor Bereczki; Fotos von Endre Rácz; [aus Ungarischen übertragen von Liane Dira]. Leipzig: Koehler & Amelang, 1977, lk 84.
• Estland: [Album: Übertragung aus dem Ungarischen]. Text von Gábor Bereczki; Fotos von Endre Rácz. Hanau: Dausien, 1976, lk 84.
• Észtország: rokonaink földje: [album] / fényképezte: Endre Rácz; a szöveget írta: Gábor Bereczki. Budapest: Corvina, 1975.
• Esztország a fordulat után. Válogatta és szerkesztette: Bereczki Gáborné, Mai Kiisk. Savariae, 1994, lk 340.
• Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Kalevipoeg: észt hösének. A nyersford. kész., a jegyz., szövegmagyarázatot és utószot írta Bereczki Gábor; forditotta Rab Zsuzsa; a fényk. Jüri Karm. Budapest: Európa, 1985.
• Lönnrot, Elias. Kalevala. A finn eredetiböl forditotta Vikár Béla ; [az utószó Hajdú Péter munkája] ; [a jegyzeteket Bereczki Gábor állította össze]. Budapest:Helikon kiadó,1985.

Keeleteaduslikke teoseid

• A magyar nyelv finnugor alapjai, Budapest, 1986, 1987, 1996, 1998, 2003.
• Chresthomathia ceremissica, Budapest, Tankönyvkiadó, 1990.
• Grundzüge der tscheremissischen Sprachgeschichte I−II. Studia Uralo-Altaica 34–35, 1992, 1994.
• Fondamenti di linguistica ugro-finnica, Udine, 1998.
• Bevezetés a balti finn nyelvészetbe, Budapest, Universitas, 2000.
• A cseremisz nyelv történeti alaktana (Studies in Linguistics of the Volga Region), Debrecen, Kossuth Egyetemi Kiadó., 2002.
• Permsko-marijskie leksicheskie sovpadenija, Linguistica Uralica 41, 2005.
• Vzaimosvjazi jazykov volgo-kamskogo areala, Joškar-Ola, CIFU (Rahvusvaheline Fennougristikakongress) 2005.
• Bereczki Gábor–Agyagási Klára: Mutatvány a készülő cseremisz etimológiai szótárból, Nyelvtudományi Közlemények 103., 2006.
• Der Sprachbund des Wolga-Kama Gebietes, Incontri Linuistici 30, 2007.
• Etymologisches Wörterbuch des Tscheremissischen (Mari). Der einheimische Wortschatz. Nach dem Tode des Verfassers Winkler, Eberhard; Agyagási, Klára. Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 86. Harrassowitz Verlag, Wiesbaden, 2013.

Publitsistika

• Kust on pärit ungarlased? – Sirp, 19. august 2011, nr 30 (3355).

Tõlkeid

• Lennart Meri Hegyen-völgyön: (Kobrák és karakurtok nyomában; Hajóinasok a zöld óceánon), Táncsics, 1965 (’’Kobrade ja karakurtide jälgedes’’; ’’Laevapoisid rohelisel ookeanil’’)
• Anton Hansen Tammsaare Orcád verítékével, Európa Könyvkiadó, 1967 (’’Tõde ja õigus I’’)
• Anton Hansen Tammsaare Sötét sziklák, Európa Könyvkiadó, 1970 (’’Kõrboja peremees’’)
• Anton Hansen Tammsaare Juudit = Judit. Tõlkija ja eessõna: Bereczki Gábor; toimetaja Pusztay János; kaas: Masszi Ferenc. Szombathely, 1999.
• Friedebert Tuglase A kis Illimar, Európa Könyvkiadó, 1971 (’’Väike Illimar’’)
• Väinö Linna Az ismeretlen katona, Magvető Könyvkiadó, 1982 (’’Tundmatu sõdur’’)
• Jaan Krossi A cár őrültje, Európa Könyvkiadó, 1983 (’’Keisri hull’’)
• Jaan Kross Martens professzor elutazása, Európa Könyvkiadó, 1989 (’’Professor Martensi ärasõit’’)
• Viivi Luige "A történelem szépsége", Osiris 2000, 1998. (’’Ajaloo ilu’’)

Tunnustus

• Tartu Ülikooli audoktor (1990)
• Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk (1998)
• Ungari teeneterist (Magyar Köztársasági Érdemrend tisztikeresztje) (2003)
• Soome Valge Roosi Rüütelkonna 2. järgu rüütliristi kavaler (Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunnan kunniamerkki)
• Ungari Teaduste Akadeemia suur auhind (Mari rahvalaulud, 1971, koostamise ja tõlkimise eest)
• Ungari Haridusministeeriumi preemia (A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I tõlkimise eest, 1967)
• Õpetatud Eesti Seltsi auliige
• Soome Kirjanduse Seltsi liige
• Kalevalaseura liige
• Societas Uralo-Altaica (Hamburg) liige
• Eesti kirjanduse aastapreemia (1990)

Kirjandus

• Szilárd Tóth. Габору Берецки исполнилось восемьдесят Linguistica Uralica 44.3, 2008, lk 237–239.
• László Honti. Bereczki Gábor 80 éves (pdf). Magyar Nyelv c. folyóirat. Az ELTE BTK-n 2008. április 1-jén elhangzott köszöntő kissé módosított változata. (Hozzáférés: 2010. május 16.)
• Honti, László. Gábor Bereczki 70 Jahre alt. – Linguistica Uralica, 1998, nr 2, lk 140–143.
• Gábor Bereczki 24.03.1928–4.04.2012. – Sirp, 13. aprill 2012, lk 29.
• Paula Palmeos. Gábor Bereczki tähtpäeva puhul. – Looming, 1988, nr 3, lk 524–525.
• Paula Palmeos. Gábor Bereczki 50. – Keel ja Kirjandus, 1978, nr 3, lk 185–186.
• Karl Siilivask. Bereczki, Gábor. – Eesti teaduse biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, kd 1, lk 131.
• Gábor Bereczki. – Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, kd 1: Eesti elulood, lk 34.
• Eerik Teder. Gábor Bereczki. – Eesti kirjanduse leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 60–61.
• Teder, Eerik. Gábor Bereczki. – Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 46.
• Teder, Eerik. "Juudit" ungari keeles. – Sirp, 1999, 3. dets., lk 4.
• Gábor Bereczki auväärne sünnipäev. – Keel ja Kirjandus, 2003, nr 4, apr., lk 294–297 (Tiiu Kokla).
• Ungari juubilare: [keeleteadlaste sünnipäevad] / Anu Nurk, Tõnu Seilenthal/. – Uurali keelte intra- ja interlingvistilised ühisjooned = Intra- and interlinguistic common features of Uralic languages. Tartu, 2003. (Fenno-Ugristica; 25), lk 189–190.
• Gábor Zaicz. Raamat. – Linguistica Uralica, 1996, nr 4, lk 197–301: Arvustus: Bereczki, Gábor. Grundzüge der tscheremissischen Sprachgeschichte I: Szeged, 1994. (Studia Uralo-Altaica, 35). 154 S.; II: Szeged, 1992. (Studia Uralo-Altaica, 34)
• Peeter Järvelaid. Professor Bereczki ärasõit. – Eesti Elu (Toronto), 27. aprill 2012, lk 7 ja 4. mai 2012, lk 13 http://www.eestielu.ca/et/elu/in-memoriam/201-professor-bereczki-aerasoit
• Peeter Järvelaid. In memoriam. Gabor Bereczki (28.03.1928–4.04.2012). – Universitas Tartuensis, 2012, nr 5(2405), lk 51–52 http://www.ajakiri.ut.ee/1157137
• Peeter Järvelaid. Professorihärra Gabor Bereczki ärasõit. – Pärnu Postimees, 18. mai 2012 http://www.parnupostimees.ee/845810/professoriharra-g-bor-bereczki-arasoit/
• Rein Veidemann. Kalama Gabori mälestuseks. – Postimees. Arvamus. Kultuur, 2. juuni 2012, lk 8.
• Peeter Järvelaid. Professor Bereczki ärasõit. – Eesti Päevaleht (Rootsi), 6. juuni 2012, lk 11.