Enesevigastamine
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Enesevigastamine on iseenda tahtlik vigastamine ehk enese kahjustamine ükskõik millisel viisil. Enesevigastamisest tulenevad vigastused võivad olla väliselt nähtavad, kuid enesevigastamise alla loetakse ka meelega enesele vaimsete piinade valmistamist, nagu näiteks meelega enda ärkvel hoidmine hiliste öötundideni. Vaimsed enesevigastamised pole otseselt märgatavad, kuid need mõjutavad samuti väga palju inimese füüsilist kui ka vaimset tervist. Kuigi enesevigastamine ei ole enesetapp, võib see siiski olla eluohtlik. Inimesed, kes vigastavad ennast, surevad tõenäolisemalt enesetapu pärast, enesevigastusi leitakse 40-60% enesetapu ohvritest.
Enesevigastamise kõige levinum vorm on terava esemega naha lõikumine. Teised vormid hõlmavad kehaosade kriimustamist, löömist või põletamist.Enesevigastamist esineb kõige sagedamini vanuses 12-26. Enesevigastamine lapsepõlves on haruldane, kuid on alates 1980. aastatest kasvanud. Enesevigastamist võib esineda ka eakatel ning on teada, et ka vangistuses peetavad loomad osalevad ennast kahjustavas käitumises.
Mis kuulub enesevigastamise hulka?
[muuda | muuda lähteteksti]Enese....
- Lõikumine
- Kraapimine
- Põletamine
- Löömine (enese/millegi löömine enese vigastamise eesmärgil)
- Küünistamine
- Meelega kukkumine/ millelegi vastu kõndimine
- Ületreenimine
- Füüsiliste vajaduste ignoreerimine (näiteks söömine ja magamine)
- Vaimsete vajaduste ignoreerimine (suhtlemine lähedastega)
- Juuste/karvade välja katkumine
- Narkootikumide/Alkoholi/Nikotiini kuritarvitamine
- Teadlikult ohtlikku olukorda panemine
Miks vigastatakse ennast?
[muuda | muuda lähteteksti]- Enese vihkamine
- Toimetulekumehhanism
- Enesekaristus funktsioon
- Ajutine leevendus intensiivsele emotsioonile (ärevus, depression, stress)
- Traume
- Sõltuvus
- Tühjuse tunne
- Psüühikahäire
- Kergendustunne
- Vajadus olla kontrolli all