Derecho

Lähenev derecho'le omane kaarjas pagijoon USA Minnesota osariigis

Derecho on suure mõjualaga, kauakestev, sirgelt liikuv ilmastikunähtus, millega kaasnevad tugevad kiiresti liikuvad äikesetormid. Mitmesugustest väiksema mõjualaga tormidest koosnedes moodustab derecho suurema atmosfäärinähtuste süsteemi, mida käsitletakse ühtse tormina. Tavaliselt on derecho'd konvektsioonist põhjustatud ning moodustavad kaarkaja kujulise pagijoone. Derecho'd tekivad troposfääri ülaosas tõusva sooja õhu ja niiskuse piirkonnas. Derecho liigub kiiresti ja tormifrondi taga ulatub tuule tugevus sageli üle 25 m/s. Sooja ilma fenomenina esineb neid rohkem suvel, eriti juunis ja juulis, põhiliselt põhjapoolkeral, kuid neid võib ette tulla läbi terve aasta.

Ajalugu

Derecho mõiste mõtles välja ja võttis kasutusele Gustavus Detlef Hinrichs oma 1888 avaldatud artiklis Ameerika Meteoroloogia Ajakirjas (American Meteorological Journal). Artikkel kirjeldas tugevat tormi, mis laastas Iowat 31. juulil 1877. Sõna derecho tuleb hispaania keelest ja tähendab sirget. See pidi olema vastukaaluks mõistele tornaado (hispaania keeles tornar – pöörama, tornada – äikesetorm) ja kirjeldab äikesetormidega kaasnevaid tugevaid tuuli. 19. sajandil keelustati poliitilisetel põhjustel (Ameerika-Mehhiko sõda) Ameerikas mõlemad mõisted ja erinevalt tornaadost vajus derecho pikaks ajaks unustusehõlma. Kuigi lennunduse areng soosis atmosfäärinähtuste uurimist, siis äikesetorme, mis ei olnud seotud tornaadodega, ei uurinud eriti keegi kuni 1970. aastateni. 1981. aastal defineerisid Theodore Fujita ja Roger Watkins derecho tormina, mida kirjeldavad järgmised omadused:

1. Peab eksisteerima ala, kus on täheldatud kronoloogilises korrastuses konvektiivsete tuulte tekitatud kahjustusi ja/või konvektiivseid puhanguid üle 26 m/s. Selle ala pikem telg peab olema suurem kui 400 km ja kahjustusi ei tohi ajaliselt eraldada rohkem kui 3 tundi.
2. Kahjustuste alal peab olema vähemalt kolm F1 skaala (F1 skaala tuuled on suurusjärgus 33 m/s kuni 50 m/s) kahjustust ja/või konvektiivseid puhanguid suuremaid kui 33 m/s. Lisaks peavad juhtumid olema ruumiliselt eraldatud vähemalt 65 km ulatuses.
3. Nähtustega seotud konvektiivne süsteem peab olema ajaliselt ja ruumiliselt pidev.
4. Nähtustega seotud kahjude seeriad ja puhangud peavad olema seotud sama konvektiivse mesosüsteemiga.

Tekkimine

Derecho'sid iseloomustab kaarjas või odaotsasarnane pagijoon radaripildil ja seetõttu nimetatakse neid ka kaarkajaks. Pagijoon kõverdub tavaliselt selle taga olevas vihmavõõndis moodustuva kõrgrõhuala tõttu. Kõrgem õhurõhk on seal omakorda põhjustatud tugevast alla suunatud liikumisest pagijoone taga ning võib esineda ka allasööstuna. Derecho'sid on erinevate mõõtmetega ja nende suurus on ajas muutuv. Lisaks võivad nendega seotud tormid nii kaduda kui ka uuesti tekkida.

Põhjapoolkera külmal perioodil tekivad derecho'd tavaliselt kesktroposfääris puhuvate edelatuultega madala või keskmise ebastabiilsusega atmosfääriseisundis, mida põhjustab kas soe ja niiske õhk maapinna lähedal või kõrgemal liikuv jahe õhk ning seda iseloomustatakse saadaoleva konvektiivse potentsiaalse energia kaudu (inglise keeles: concective available potential energy – CAPE). Soojal perioodil moodustuvad derecho'd troposfääri keskosas lääne- või loodetuultega keskmise või suure ebastabiilse keskkonnaga atmosfääri piirkondades, kohtades, kus on madalamates õhukihtides suur sooja õhu liikumine ning tavapärasest suurem õhuniiskus.

Liigid

Tavaliselt ongi derecho defineeritud äikesetormide süsteemina, mis põhjustab purustavaid tuulepuhanguid vähemalt 400 km ulatuses, sisaldades konvektiivseid tuulepuhanguid, mille kiirused ületavad 93 km/h. Ameerika Ühendriikide riikliku ilmateenistuse kriteeriumite kohaselt peab selline tuule kiirus esinema kogu derecho frondi ulatuses ning püsima vähemalt 6 tundi. Osad uuringud lisavad veel nõude, et tugevate tuulte esinemine ei tohi olla suurema ajalise vahega kui kaks-kolm tundi. Lisaks on sellele omane suur või kiiresti kasvav liikumise kiirus. Lähtuvalt eelnevatest omadustest jagatakse derecho'd tavaliselt kolme rühma, arvestades lisaks käitumisele ka nende kujutist radaripildil:

• Jadaderecho – tavaliselt seotud väga suure madalrõhualaga

• Ühe kaarega – väga suur kaarkaja, vähem levinud kui mitme kaarega
• Mitme kaarega – mitu derecho't peituvad ühes pagijoones, mis on tavaliselt ligi 400 km pikk. Kuna see on mitme keskmega torm, võivad sellega kaasneda tornaadod. Neid võib seostada sirgete kaja joontega radaripildil.

• Progressiivne derecho – rida äikesetorme moodustavad kaarja tormifrondi ja võivad koos liikuda sadu kilomeetreid, omades püsivat fronti. Tornaadosid kaasneb nendega harvem kui jada-derecho'de korral.
• Hübriid-derecho – on nii jada- kui ka progressiivse derecho omadustega ja samuti seotud tugevate madalrõhkkondadega. Teistest eristab neid suhteline väiksus.

Omadused

Derecho't võivad võimendada tormi sees olevad allasööstude kobarad. Need sirgjoonelised tuuled võivad saavutada suuremaid kiirusi kui 45 m/s ja äärmuslikel juhtudel kuni 90 m/s. Derecho ajal võib esineda tornaadosid, kuid sageli on nende kindlakstegemine juba niigi suurte tuulekahjustuste tõttu raske. Seda enam, et oma esinemispiirkondades põhjustavad derecho'd juba niigi valdava osa ohtlikest tuulesündmustest. Suveperioodi derecho'dele on omane suurem ebastabiilsus, talveperioodi omadele suurem kahju.

Esinemine

2010. aasta augustitormi lähenemine Munamäelt nähtuna

Põhja-Ameerikas esineb derecho'sid enim maist augustini, saavutades kõrgaja juuni lõpus – juuli alguses. Sel perioodil esineb neid enim Ameerika Ühendriikide kesk-läänes. Kesksuvel võib neid aga esineda ka põhja pool Suurt järvistut. Pärast tipp-perioodi piirduvad derecho'd üldiselt lõunapoolsete aladega, ulatudes harva Texasest kaugemale põhja poole.

Kuigi enamasti esinevad need tormid Põhja-Ameerikas, võib neid harva esineda mujalgi. Väljaspool USA-d on neil sageli teistugune nimetus. Näiteks Bangladeshis ja Indias esinevaid torme nimega Nor'wester võib klassifitseerida derecho'na. 10. juulil 2002 sai sarnase tormi käigus Saksamaal Berliini ümbruses surma 8 ja vigastada 39 inimest. Neid on täheldatud Argentinas, Lõuna-Aafrikas ja isegi Kanadas 60. laiuskraadi ümbruses. Kuigi derecho on keskmiste laiuskraadide ilmastikunähtus, tuleb neid ette ka Brasiilias Amazonase madalikul. Kuigi kindlat seisukohta selle osas ei ole võetud ja täpne määratlemine on raske, peetakse ka 8. augustil 2010 Eestit tabanud ja Väike-Maarjas suuri kahjustusi põhjustanud äikesetormi derecho'ks.

Ohtlikkus

Derecho'ga kaasneva allasööstu poolt langetatud puud Boundary Watersis Kanadas (1999)

Väike-Maarja kirik ja Eesti kabel pärast augustitormi

Erinevalt tavalistest äikesetormidest, mille lähenemist on kaugelt kuulda, saabub derecho ootamatult. Minutite jooksul võivad tõusta väga tugevad tuuled, mis on suutelised liiklusmärke lõhkuma ja suuri puid murdma. Neid tuuli saadab tugev vihm ja pidevad pikselöögid kõikides suundades. Tormi ajal on lendava prahi ja murduvate puude tõttu ohtlik sõita ning kuigi derecho möödub kiiresti, võib see lühikese aja jooksul teha väga palju kahju.

Kuna derecho esineb põhiliselt suvel ja kohtades, kus on ka külmad talved, on enim ohus inimesed, kes tegutsevad õues, näiteks matkajad ja telkijad. Lisaks lendavale prahile on derecho'd maha murdnud terveid metsasalusid. Lisaks on ohus vagunelamutes elavad inimesed, kelle kodud ei ole sageli maapinna külge ankurdatud ja lähevad tugeva tuulega kergesti ümber. Enne orkaani Katrina olid derecho'de ja orkaanide põhjustatud surmajuhtumite arvud USA-s umbes võrdsed.

Derecho'd võivad oluliselt kahjustada linnade elektrivarustust, eriti kui jaotusvõrk põhineb õhuliinidel. Näiteks 11. juulil 2011 Chicagot tabanud derecho jättis ligikaudu 860 000 ja 2012. aasta juuni oma Põhja-Ameerikas koguni 3,7 miljonit inimest elektrita.

Vaata ka

• 2010. aasta augusti äikesetorm

Välislingid

• http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=257
• http://www.envir.ee/1134842