Augustimäss

Augustimäss (gruusia აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) oli Gruusia NSV-s 1924. aasta augustist septembrini toimunud nõukogude võimu vastane ülestõus. Augustimässu eesmärgiks oli Gruusia iseseisvuse taastamine. Mässule eelnes nõukogudevastane sissisõda 1921–1924.

1921. aastal vallutas Punaarmee Gruusia, Gruusia Demokraatliku Vabariigi valitsus kukutati ning moodustati Gruusia NSV. 1922. aastal moodustati Thbilisis Taga-Kaukaasia SFNV, mis ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. 26. mai 1922 korraldas Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus küüditamise. Tuhanded nõukogude võimu vastased gruusia menševikud ja esseerid vahistati või deporteeriti, Gruusia õigeusu kirik represseeriti, paljud sissisõja piirkonnas asuvad külad põletati. Aastal 1923 tabati kindral Kote Abhazi ja tema militaarne keskus likvideeriti.

Ülestõus

Ülestõus algas Tšiathuras Lääne-Gruusias 29. augustil 1924. Sissid Lääne-Gruusias said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai teada ka Gruusia eksiilvalitsus. Mässu juhtis Kakutsa Tšolokašvili. Punaarmee piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. Tšekaa ründas Tšiathurat, Senakit ja Abašat 29.–30. augustil. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. 29. augustil algas mäss ka Thbilisist kagus Manglisis. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. 3. septembril rünnati üllatusrünnakuga Dušethit, kuid initsiatiiv jäi endiselt Punaarmee kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse.

4. septembril avastas Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus mässuliste peakorteri Mtshethas ja Lavrenti Beria kohtus vahistatutega Thbilisis. Tšolokasvili lahkus Türki ja sealt Prantsusmaale. Mässulised sõlmisid Beriaga kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. 5. septembrist lõpetasid viimased mässulised võitluse.

Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. Võitluse käigus tapeti 3000 inimest, punane terror tappis oktoobris-septembris^[küsitav] 7000 – 10 000 inimest.