Altmargi vaherahu
| Altmargi vaherahu | |||
|---|---|---|---|
| Osa Rootsi-Poola sõjast (1600–1629) | |||
| Toimumisaeg | 26. september 1629 | ||
| Toimumiskoht | Altmark'i külas Ida-Preisimaal | ||
| Tulemus | 6 aastane vaherahu | ||
| Osalised | |||
| |||
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu[1], mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja.
Vaherahu sõlmiti Prantsusmaa ja Inglismaa vahendusel Altmark'i külas Ida-Preisimaal (praegune Stary Targ Malborki ja Sztumi lähedal Poolas) lageda taeva all kuueks aastaks.
Vaherahu tulemused
[muuda | muuda lähteteksti]Rootsi säilitas Liivimaa selle osa, mis jäi põhja poole Daugava jõge, (sealhulgas Eesti mandriosa) ning vaherahu kehtivuse ajaks ka vallutatud Preisi linnad Elbingi (praegu Elbląg), Braunsbergi (praegu Braniewo), Pillau (praegu Baltiisk) ja Memeli (praegu Klaipėda) koos nende ümbrusega. Viimastest sai hiljem Preisi kindralkubermang, mille eesotsas oli Axel Oxenstierna.
Vaherahu pikendati 1635 Stumsdorfis 26 aastaks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 77