Aadu Luukas
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2008) |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Aadu Luukas (24. september 1939 Tallinn – 7. oktoober 2006 Viimsi) oli eesti ettevõtja, transiidiettevõtte Pakterminal asutaja.
Aadu Luukas oli paljude heategevuslike projektide algataja ja toetaja.
Ta oli aastaid valitud Eesti mainekamate ja mõjukamate majandustegelaste esikolmikusse.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vanemad olid Käina vallast Nõmme külast pärit Alma Valton ja Luguselt pärit Osvald Luukas. Isa mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ema NSV Liidu vägede Eestisse jõudmise eel Saksamaale, sealt edasi siirdus ta Ameerika Ühendriikidesse. Enne lahkumist viis ta Aadu Hiiumaale oma ema Anna Valtoni juurde.
Isa elas sõja järel Kanadas ja suri seal 1989. aastal, ema elas surmani Ameerika Ühendriikides ja seal elab siiani ka Luukase vend Frank Uherek (sündinud 1959).
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]1964. aastal lõpetas ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi ja 1977. aastal töö kõrvalt ka Tallinna Polütehnilise Instituudi.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Luukas alustas töömehepõlve mehaanikuna Tallinna Kommunaalametis, hiljem[millal?] oli ta sama valdkonna aseminister ja 1990. aastate alguses peadirektori asetäitja.
1992. aastal asutas ta transiidiettevõtte Pakterminal ning oli selle esimene juhatuse (1992–1996) ja hilisem nõukogu esimees (1996–2005). 2006. aastast oli Luukas ka AS Baltic Chemical Terminali, AS Trendgate'i ning AS EOS-i nõukogu esimees. Luukas oli Gennadi Timšenkole kuulunud Gunvori aktsionär.
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Aadu Luukas oli üks Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni asutajaid ning selle juhatuse esimees. Koos Eesti presidendiga pani ta aluse Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse protsessile ja oli ka selle nõukogu esimees.
1998. aastast oli ta Eesti Võrkpalliföderatsiooni president.
2001. aastast oli ta Kasahstani Vabariigi aukonsul Eestis.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2000 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
- 2002 – õigeusurahvaste rahvusvahelise fondi laureaat
- 2003 – Valgetähe III klassi teenetemärk[1]
- 2006 – Valgetähe II klassi teenetemärk[2]
- 2006 – pressisõber, postuumselt
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Aadu Luukas oli abielus Margot Luukasega, neil on poeg Indrek.
Aadu Luukas suri ootamatult 2006. aasta 7. oktoobri hommikul terviserikke tõttu oma Viimsi kodus.
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2007–2018 andis Aadu Luukase Sihtasutus Aadu Luukase mälestuseks välja Aadu Luukase missioonipreemiat Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu edendamise ja inimeste elukvaliteedi parandamise eest. Preemia suurus oli algul miljon Eesti krooni. Pärast euro kasutuselevõttu oli preemia suurus 64 000 eurot. Alates 2012. aastast sai sellest 32 000 eurot preemia laureaat ning teine pool summast jagati viie ülejäänud nominendi vahel.
Aadu Luukase Sihtasutus lõpetas 2019. aastal tegevuse ning fondi jäänud 30 000 eurot annetati Vähiravifondile Kingitud Elu, kes oli ühtlasi 2018. aasta missioonipreemia laureaat.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Aadu Luukase Sihtasutuse missiooni jätkab Vähiravifond Kingitud Elu. Vähiravifond Kingitud elu, pressiteade, 24. juuni 2019
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Peeter Raidla. "Aadu Luukas läks oma teed". Äripäev, 28. juuli 2006